António Costa Euroopa ringreis: eelarvevaidlused Berliinis, Madridis ja Varssavis

Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa on alustanud visiite olulisemate liikmesriikide pealinnadesse, et saavutada aasta lõpuks kokkulepe Euroopa Liidu 2028.-2034. aasta eelarve osas. Eesistuja eesmärk on leida toetus uutele üleeuroopalistele maksudele, kuna liikmesriigid tõrguvad oma riigieelarvete panuse suurendamisele.

Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa alustas visiite Euroopa Liidu võtmetähtsusega pealinnadesse, püüdes saavutada liikmesriikide seas üksmeelt liidu pikaajalise eelarve osas. Ringreisi kavas on peatused Berliinis, Varssavis, Madridis, Lissabonis ja Helsingis, kus eesistuja kohtumiste keskmes on 2028.-2034. aasta eelarveraamistik.

Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku kahe triljoni euro suuruse eelarve kohta, kuid selle rahastamine on osutunud keeruliseks. Kuna paljud riigid ei soovi oma riigikassadest eraldatavaid osamakseid suurendada, on Costa tõstatanud küsimuse uute Euroopa Liidu tasandi maksude ehk niinimetatud omavahendite kasutuselevõtust.

Poliitilised pinged ja valimised

Aja surve on märgatav. Costa soovib saavutada põhimõttelise kokkuleppe veel käesoleva aasta lõpuks, et vältida 2027. aastal Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ja Poolas toimuvaid valimisi, mis võivad läbirääkimisi oluliselt takistada. „Ambitsioone ei saa realiseerida ilma õigete finantsinstrumentideta,“ ütles Costa laupäeval. „Eelarve ei ole ainult numbrid, vaid ülim poliitiline valik, valik meie tuleviku kohta.“

Costa kohtub kolmapäeval Poola peaministri Donald Tuskiga ja Saksamaa opositsiooniliidri Friedrich Merziga. Neljapäeval suundub ta Madridi, et arutada teemat Hispaania peaministri Pedro Sáncheziga, ning seejärel külastab Lissabonis Portugali peaministrit Luís Montenegrot. Ringreis lõpeb pühapäeval Helsingis kohtumisega Soome peaministri Petteri Orpoga.

Eelarve prioriteetide põrkumine

Saksamaa, olles liidu suurim netomaksja, suhtub eelarve ettepanekusse skeptiliselt ja soovib mahtu pigem kärpida. Berliinis on olukord eriti tundlik, kuna nõrk majanduskasv ja sisepoliitiline surve sunnivad valitsust kokkuhoiule.

Samal ajal on Hispaania ja Poola asunud kaitsma traditsioonilisi kulutusi, nagu ühtekuuluvuspoliitika, põllumajandus ja kalandus, nõudes samal ajal suuremaid investeeringuid kaitsevaldkonda ja konkurentsivõime tõstmisse. Läbirääkimiste eesmärk on kitsendada valikuid oktoobris toimuvaks tippkohtumiseks Brüsselis, kuid liikmesriigid ei ole seni leidnud ühisosa Euroopa Parlamendi ja Komisjoni pakutud maksualternatiivide osas.