Antiikmõistatus lahenenud: 5000 aastat tagasi muutus Euroopa

Prantsusmaalt leitud geneetiline materjal paljastab, et 5000 aastat tagasi koges Euroopa drastilist rahvastiku muutust. Uue uuringu järgi oli tegemist mitme teguri – haiguste, nälja ja konfliktide – kombinatsiooniga, mis tõi kaasa ühe rahvastikurühma kahanemise ja teise tõusu.

Archäoloogiateadlased ja geneetikud on pikalt raputanud pead üle mõistatusepäraste muutuste, mis kolonis Euroopat umbes 5000 aastat tagasi. Nüüd on Prantsusmaalt pärit iidsest hauakambrist leitud geneetiline materjal andnud uurijatele võtme, mis selgitab, kuidas üks rahvastikurühm asendus teisega ning milline tegur selle protsessi pani käima.

Teadusliku uuringu tulemused näitavad, et tegemist ei olnud ühtsa, kiire katastroofiga, vaid pikemaajalise protsessiga, kus mitmed negatiivsed tegurid said ühises laastustes osaleda. Haigused, millest eeldatakse, et levinesid laiemalt kogu kontinendil, kombineerusid halva söögikorra ja seal või juba käinud militaarsetega konfliktidega. See kolmikkoormuse tulemuseks oli dramaatiline rahvastiku muutus.

Geneetilised leiad põhjustasid teadlaste vahel ärevust ja kirgi, sest nüüd saab majesteetlikud muutused Euroopa ajaloos vaadata täiesti uue nurga alt. Traditsiooniliselt seostati Euroopa varaajaloos suuri muutusi kiiremate migratsiooni lainetega, kuid nüüdsed tulemused viitavad keerulisemale ja pikemaajalisemale stsenaariumile.

See avastus rõhutab, kuidas erinevad faktorid – bioloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed – võivad koostoimes tekitada ajaloolisi murranguid. Uurijate sõnul tuleb loo mõistmiseks vaadata tervikpilti, mitte isoleeritud sündmusi.