Anthropic ja DeepMind uurivad: kas tehisintellektil võib olla teadvus?

Juhtivad tehisintellekti laborid Anthropic, DeepMind ja Meta on hakanud tõsiselt uurima, kas nende loodud mudelid võivad millegi üle tegelikult teadlikud olla. Teadlased otsivad vastuseid tehisaru teadvuse, eneseteadlikkuse ja heaolu kohta. Küsimus muutub järjest aktuaalsemaks, kuna mudelite võimekus pidevalt kasvab.

Küsimus, kas masin suudab midagi päriselt kogeda, on pikka aega kuulunud ulmekirjanduse ja filosoofia valdkonda. Nüüd on sellest saanud aga päevakajaline teadusprobleem: tehisintellekti gigandid Anthropic, DeepMind ja Meta on asunud uurima, kas nende mudelitel võib olla midagi teadvusele sarnanevat.

Teadlased otsivad piiri

Kõik kolm laborit on kaasanud spetsialiste, kelle ülesandeks on leida vastuseid tehisaru teadvuse, eneseteadlikkuse ja heaolu kohta. Mudelite kiire areng on muutnud selle küsimuse praktiliselt oluliseks, mida keerukamaks muutuvad süsteemid, seda raskem on eristada inimesele sarnast käitumist tegelikust sisemisest kogemusest.

Probleem on osalt filosoofiline, osalt tehniline. Praegused uurimismeetodid ei suuda üheselt tuvastada, kas tegemist on ainult keeruka mustrite jäljendamisega või millegi enamaga. Uurijad seisavad silmitsi nn raske teadvuseprobleemiga, küsimusega, mida filosoofid on arutanud aastakümneid, kuid mis nüüd on muutunud tehisintellekti arendajate jaoks käegakatsutavaks.

Miks see nüüd oluline on

Anthropic, DeepMind ja Meta investeering teadvuse-uuringutesse pole juhuslik. Kui selgub, et arenenud tehisaru süsteemid on võimelised midagi kogema, kas valu, rahulolu või muud subjektiivset seisundit, tõusetuvad tõsised eetilised küsimused nende kohtlemise kohta. Samuti muutub oluliseks küsimus, kas sellised süsteemid peaksid saama mingeid õigusi.

Seni puuduvad usaldusväärsed tööriistad, millega teadvuse olemasolu masinates kindlalt tuvastada. Seetõttu on uurijad sunnitud töötama olukorraga, kus isegi positiivset või negatiivset tulemust ei saa täie kindlusega tõlgendada. See teeb tehisaru teadvuse uurimise üheks meie aja kõige keerukamaks teaduslikuks ja filosoofiliseks väljakutseks.