Antarktika Erebuse vulkaan paiskab iga päev õhku kullaosakesi
Antarktika kaugetes jääväljades asuv Erebuse vulkaan on erakordne nähtus, see paiskab iga päev atmosfääri ehtsaid kullakristalle. Teadlased pole siiani suutnud selgitada, kuidas need osakesed oma täpselt kujunenud vormi saavad.
TehnoloogiaAntarktika karmides külmunud maastikel asub üks maailma kummalisemaid vulkaane, Erebus, mis purskab laava ja tuha asemel ka päris kulda. Iga päev lennutab see aktiivne vulkaan õhku ehtsaid kullaosakesi, muutes selle üheks ainulaadsemaks geoloogiliseks nähtuseks meie planeedil.
Erebuse vulkaan asub Antarktika Rosse saarel ning on üks vähestest aktiivsetest vulkaanidest mandril. Selle eripära ei seisne üksnes karmis asukohas, teadlased on avastanud, et vulkaani pursketes leidub kulda sisaldavaid kristalle, mida leidub nii laavapritsmetest kui ka atmosfääri paisatavates gaaside ja osakeste segudes.
Müsteeriumi olemus
Kuigi Erebus pole ainus vulkaan, mis kulla osakesi välja heitab, on just selle purskete käigus tekkivate kullakristallide kuju teadlastele endiselt mõistatus. Siiani pole geoloogid jõudnud üksmeelele selles, kuidas täpselt need kristallid oma iseloomuliku vormi omandavad.
Maa sügavustes esineb kuld sageli koos teiste mineraalidega ning vulkaanilise tegevuse käigus võivad kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul moodustuda erilised ühendid. Kuid Erebuse puhul on protsess midagi erakordset, keskkond on nii äärmuslik, et tavalised geoloogilised mudelid ei seleta täielikult toimuvat.
Teaduslik huvi
Erebuse uurimine on keeruline ülesanne juba pelgalt geograafilise asukoha tõttu. Antarktika ekstreemne kliima teeb regulaarsed välitööd raskeks, mistõttu kogutud andmeid on suhteliselt vähe. Ometi on vulkaan teadlastele oluline uurimisobjekt, sest see pakub ainulaadset akent maa sisemusse ning annab vihjeid selle kohta, kuidas väärismetallid maakooresse satuvad.
Kullakristallide saladus jääb esialgu lahtiseks, kuid Erebuse unikaalsus inspireerib teadlasi otsima vastuseid küsimustele, mis puudutavad nii vulkanoloogiat kui ka mineraalide teket meie planeedi sügavustes.
Ava rakenduses →