Ansip: minu ajal oli suhtlus USAga pragmaatiline, nüüd valitseb institutsionaalne jäikus

Endine peaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip leiab, et ELi ja USA suhted digivaldkonnas on drastiliselt muutunud, tema ametiajal olid need koostööle suunatud ja paindlikud, kuid praegu käsitlevad pooled teineteist pigem konkurentidena. Ansip tunnistab, et tal on raske anda nõu, kuidas täna USA-ga sujuvamalt suhelda, sest olud on hoopis teised.

Andrus Ansip, endine Eesti peaminister ja Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu eest vastutanud asepresident, on kommenteerinud oluliselt muutunud transatlantilist suhet digivaldkonnas. Tema sõnul oli koostöö USA-ga tema ametiajal märksa sujuvam ja pragmaatilisem kui praegu.

«No ega ma väga õpetada ei oska, sest sel ajal, kui ma olin peaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident digitaalse ühisturu alal, olid suhted ameeriklastega väga pragmaatilised ja koostööle suunatud,» vastas Ansip küsimusele, mida ta omast kogemusest USA-ga sujuvamaks asjaajamiseks soovitaks.

Konkurendist partneriks, tagasi

Ansip rõhutas, et tänane geopoliitiline reaalsus on tema ametiajaga võrreldes kardinaalselt erinev. Praegu käsitlevad Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid teineteist digivaldkonnas üha enam konkurentidena, mitte partneritena. See muutus kajastub nii regulatiivsetes lähenemistes kui ka igapäevases poliitilises suhtluses.

Ansipi hinnangul on ELi poolel tekkinud märksa rohkem institutsionaalset jäikust, mis raskendab paindlikku läbirääkimist ja kiireid kokkuleppeid. Tema ametiajal, kui kujundati digitaalse ühisturu raamistikku, arutati andmete vaba liikumise põhimõtteid ning töötati välja esimesi ühiseid lähenemisi küberjulgeolekule, valitses vastastikune avatus.

Mida tähendab institutsionaalne jäikus?

Ansip ei täpsustanud kõiki konkreetseid põhjuseid, kuid taustana võib arvestada mitut suurt murrangut: Safe Harbori ja Privacy Shieldi lepete kokkuvarisemist andmekaitseaktivismi tulemusel, Donald Trumpi administratsiooni ajal kasvanud kaubandusfriktsioone ning ELi suurte digiregulatiivide, digiteenuste määruse, digiturgude määruse ja tehisintellekti akti, jõustumist, mis on Ameerika suurkorporatsioonidele esitanud uusi nõudmisi.

Samuti on taustaks Cambridge Analytica skandaal, Huawei 5G-võrkude ümber puhkenud julgeolekudebatt ning laiemad küsimused digitaalse suveräänsuse ja andmete kaitse üle, mis on Atlandi-ülest digisuhet keerukamaks muutnud.

Ansipi meenutus annab mõtlemisainet neile, kes otsivad lahendusi praegusele keerulisele olukorrale: lihtsaid vastuseid pole, sest maailm ise on muutunud.