Annetused Ukrainale on Eestis kahanenud, ehkki vajadus abi järele kasvab

Ukraina toetuseks tehtavad annetused on Eestis tekitanud arutelusid toetuse jätkusuutlikkuse üle, ulatudes varasemate miljonite asemel vaid paarisaja tuhande euroni. Abiorganisatsioonide juhid rõhutavad, et hoolimata annetuste langusest on Ukraina päästeteenistuse vajadused rünnakute sagenemise tõttu kasvanud.

Eestis on Ukraina toetuseks tehtavate annetuste maht tekitanud arutelusid toetuse jätkusuutlikkuse üle. Kui sõja esimesed aastad tõid suurematelt organisatsioonidelt sisse miljonitesse eurodesse ulatuvaid toetussummasid, siis praeguseks on need mahud kahanenud vaid paarisaja tuhande euroni.

Annetuste kogujad viitavad mitmele põhjusele, mis on toetajate aktiivsust pärssinud. Lisaks üldisele sõjaväsimusele ja Eesti majanduse arengutest tingitud pingetele on usaldust kahjustanud ka varem avalikkuse ette jõudnud skandaalid, sealhulgas Slava Ukraini juhtum.

Abivajadus püsib kõrge

Päästeliidu juht Piia Kallas selgitab, et vaatamata rahalise toetuse kahanemisele on vajadus abi järele praegu kriitilisem kui sõja algusaastatel. Ta toob välja, et alates eelmisest aastast on raketirünnakud muutunud sagedasemaks ning suunatud üha enam tsiviilelanike vastu kogu Ukraina ulatuses, hõlmates piirkondi Kiievist kuni Lvivini.

«Eelmisest aastast on juba ka näha seda, et inimestel on võib-olla Eestis, arvestades meie elu ja majanduse arenguid, endal raskem ka midagi välja käia,» tõdes Kallas. Ta lisas, et sõja venimine on tekitanud ka teatavat usaldamatust abi tõhususe suhtes, mistõttu on annetajate motivatsioon langenud.

Eesti toetajate panus

Riigikaitse edendamise sihtasutuse juhataja Mait Palts märgib aga, et eestlaste soov aidata ei ole kadunud. Võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eesti elanike panus püsinud jätkuvalt märkimisväärne.

«Eesti inimesed on olnud selles mõttes tublid, eriti ka kui rääkida enda kolleegidega ka teistest Euroopa riikidest, siis ma arvan, et nad on väga hästi tegelikult mõistnud seda vajadust ja seeläbi ka toetanud Ukrainat, et kuskil Kesk-Euroopas on see olukord ja mõistmine kindlasti hoopis teistsugune,» sõnas Palts.

MTÜ Bucel juht Peeter Liinsoo rõhutab, et abi ei pea tingimata olema rahaline. Inimesed saavad panustada ka esemelise abiga, mis on Ukrainas endiselt nõutud. Liinsoo sõnul on nende organisatsioonis tavaks, et juhid panustavad ka ise, pidades ebaeetiliseks raha küsimist ilma isikliku panuseta.