Annette Maria Hermaküla: tehisaru mugavuslõks muudab meid abituks

Üliõpilasena tehisaru buumi vahetult kogenud Annette Maria Hermaküla hoiatab, et ChatGPT ja sarnaste tööriistade kontrollimatu kasutamine pärsib inimeste loomulikke kognitiivseid võimeid. Tema hinnangul sarnaneb tehisintellekt helikopter-lapsevanemale, kes lahendab inimese eest kõik raskused, jättes ta ilma väärtuslikust õppimisprotsessist.

Tehnoloogiline progress on tavaliselt mõeldud elu lihtsustamiseks, kuid tehisintellekti kiire pealetung on loonud olukorra, kus inimene võib hakata oma baasoskusi kaotama. Annette Maria Hermaküla tõdeb oma hiljutises mõttekäigus, et kui alguses tundus ChatGPT ja teiste keelemudelite võimekus vabanemisena rutiinsetest ülesannetest, siis tegelikkuses võib see osutuda lõksuks.

Intellektuaalne laiskus kui oht

Hermaküla võrdleb tehisaru rolli tänapäeva inimese elus "helikopter-lapsevanemaga". See on hooldaja, kes teeb lapse eest kõik ära, seob kingapaelad, lahendab kodutööd ja hoiab eemal igasuguse pingutuse. Tulemuseks on aga iseseisvuseta noor, kes ei oska ilma välise abita toime tulla. Sama dünaamika on nüüd kolinud täiskasvanute maailma: kui masin suudab sekunditega genereerida viisaka peokutse või akadeemilise essee, kaob vajadus ise mõelda ja lauseid seada.

Oma isiklikule kogemusele toetudes märgib ta, et alustas ülikooliõpinguid vahetult enne seda, kui tehisaru laiatarbeteenusena kättesaadavaks muutus. Toona nõudis süvafilosoofilise teksti koostamine, teadusartiklite otsimine ja nõuetekohane viitamine suurt ajupingutust. See oli vaevaline, kuid õpetlik protsess. Nüüd on aga olukord muutunud kardinaalselt: õppuritel on võimalik esitada käsklus ning saada sekunditega valmis tekst, ilma et nad peaksid ise argumentide ülesehitust läbi töötama.

Mõtlemise vajalikkus

Kriitikute sõnul pole asi mitte tööriista olemasolus, vaid selle kasutamise viisis. Kui tehisaru aitab rutiiniga hakkama saada, on see kasulik, kuid kui see võtab üle kogu kognitiivse pingutuse, muutub inimene intellektuaalselt passiivseks. Hermaküla rõhutab, et mõtlemine ise on protsess, mida ei saa asendada algoritmiga, kui soovime säilitada võimekust elus hakkama saada.