Annely Akkermann: Pärnu poliitilist kriisi ei põhjusta riigikogu liikmete topeltmandaat

Riigikogu liige Annely Akkermann lükkab tagasi väite, et Pärnu kohaliku võimu pinged tulenevad riigikogu liikmete kuulumisest volikokku. Tema hinnangul peituvad probleemid fundamentaalsetes erimeelsustes Eesti iseseisvuse ja Ukraina toetamise osas.

Riigikogu liige Annely Akkermann leiab, et Pärnu poliitilist maastikku raputavad sündmused ei tulene mitte riigikogu liikmete kuulumisest volikokku, vaid sügavamatest väärtusküsimustest. Ta vastandub endise õiguskantsleri Allar Jõks väitele, nagu oleks probleemiks nn kahel toolil istumine, millega on seotud ka Alar Laneman ja Andrei Korobeinik.

Akkermanni hinnangul on keskne tüliküsimus riiklik iseseisvus. Viidates Korobeiniku 2024. aasta vabariigi aastapäeva kõnele, märgib ta, et seisukoht, nagu saaks iseseisvusele tingimusi seada, on põhiseaduse paragrahv ühega vastuolus. Tema sõnul ei ole iseseisvus enesestmõistetav ning ohtlik on hoiak, kus okupatsiooni ootajad levitavad oma narratiive ühiskonnas.

Väärtuskonfliktid kohalikus võimus

Teine oluline erimeelsus puudutab Ukraina toetamist. Akkermann kritiseerib Pärnu linnavalitsuse otsust eemaldada Ukraina lipp. Tema jaoks on vabaduse sümbolite kandmine eksistentsiaalne küsimus, mida ei tohi poliitiliste mugavustega asendada. Ta rõhutab, et Ukraina armee on Euroopa eesliinil, mistõttu on nende toetamine vältimatu.

Väited, justkui oleks Pärnu ja Narva poliitiline olukord võrreldavad, on Akkermanni hinnangul ekslikud. Narva puhul ei ole võimukriisi võtmeisikuteks riigikogu liikmed, mistõttu ei saa siin tõmmata paralleele topeltmandaadi probleemiga. Ta usub, et riigikogu liikmete kuulumine kohalikesse volikogudesse on pigem toonud omavalitsustele kasu, aidates kaasa investeeringutele, nagu Rail Balticu arendamine ja taristuprojektid.