Anita Staub: Estonia teatri juurdeehituse kava Tallinnas eirab muinsuskaitse nõudeid

Muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub kritiseerib Rahvusooper Estonia juhtkonda, süüdistades teatrit faktide eiramises ja UNESCO maailmapärandi väärtusi kahjustavate kavade elluviimises. Vaidlus Tallinna Uue Turu platsi hoonestamise üle on jõudnud patiseisu.

Rahvusooper Estonia plaanitav juurdeehitis Tallinnas on tekitanud uue terava vaidluse, kus muinsuskaitseamet süüdistab teatrit faktide ignoreerimises. Anita Staub, ameti ehituspärandi osakonna juhataja, märgib, et ehituskava on takerdunud, kuna teater ei ole arvestanud Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandi kaitseala piirangutega. Augustis jättis Tallinna Linnaplaneerimise Amet kooskõlastamata Uue Turu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused.

Ekspertide erimeelsused ja UNESCO seisukoht

Staub rõhutab, et muinsuskaitseamet ei ole kunagi seadnud kahtluse alla Rahvusooper Estonia vajadust areneda. Amet on alates 2021. aastast osalenud töörühmades, et leida sobiv tasakaal teatrimaja arendusvajaduse ja ajaloolise linnaruumi vahel. Ameti esindaja sõnul on aga praegune, massiivne juurdeehituse kava vastuolus Tallinna vanalinna kaitse põhimäärusega, mis lubab ehitustegevust bastionivööndis vaid ajalooliste hoonemahtude piires.

Kriitika ei pärine vaid Eesti ametnikelt. Rahvusvaheline ICOMOS, mis nõustab UNESCO-t, on kahel korral, 2024. ja 2025. aastal, hinnanud Estonia juurdeehituse plaane. Mõlemal korral jõudsid eksperdid järeldusele, et soovitud suuremahuline juurdeehitis kahjustaks ajaloolist teatrimaja ja ohustaks Tallinna vanalinna erakordset ülemaailmset väärtust. ICOMOS soovitas kaaluda oluliselt väiksemaid mahte või valida teatrile uus asukoht.

Vaidlus planeerimispõhimõtete üle

Sõnasõda on puhkenud ka Karin Hallas-Murula hiljutiste avalduste ümber, milles ta väitis, et muinsuskaitseametil puuduvad otsuste tegemiseks õiguslikud alused. Staub lükkab selle väite ümber, meenutades, et Tallinna linn ja muinsuskaitseamet tegutsevad kehtiva halduslepingu alusel, mis annab linnale volituse langetada muinsuskaitselisi otsuseid. Ta lisab, et 39-leheküljeline äraütlev otsus tugineb varasematele eksperdihinnangutele ega ole pelgalt meelevaldne keeldumine.

Lisaks on tekkinud küsimusi teatri soovist läbi rääkida. Muinsuskaitseamet leiab, et kompromiss on võimalik vaid siis, kui kõik osapooled on valmis oma algsetest positsioonidest liikuma, mida teatri juhtkond pole seni teinud.