Anija vallas hukkus elektritõukerattaga sõitnud 11-aastane poiss

Vikipalu külas toimunud traagiline õnnetus, kus 11-aastane poiss elektritõukerattalt kukkudes hukkus, on esile tõstnud murettekitava suhtumise kergliikuritesse kui ohututesse mänguasjadesse. Politsei ja kohaliku omavalitsuse hinnangul on probleemiks kujunemas tõukerataste suur kiirus ja puudulik turvavarustus.

Vikipalu külas, Anija vallas, mälestavad lähedased 11-aastast poissi, kes hukkus nädal tagasi toimunud rängas õnnetuses. Laps kaotas juhitavuse elektritõukerattal, kukkus ning sai vigastusi, mis osutusid eluohtlikeks ja mille tagajärjel ta mõned päevad hiljem haiglas suri.

Politsei esialgsel hinnangul liikus poiss KuKirin G2 Master tüüpi elektritõukerattaga, mille tippkiirus võib ulatuda 60 kilomeetrini tunnis. Seaduse järgi on avalikel teedel lubatud maksimaalne kiirus 25 km/h, kuid kohalikud elanikud märgivad, et tegelikkuses kipuvad noored seda piirangut eirama. Õnnetuse hetkel ei kandnud laps kiivrit.

Elektritõukeratas kui «mänguasi»

Lahinguvälja rongipeatuse läheduses asuvas külas on märgata, et elektritõukerattad on igapäevane nähtus. Kohaliku elaniku ja õpetaja sõnul on vanemate suhtumine sageli murettekitav. „Lapsevanemad ei saa üldse aru, mida nad oma lapsele kätte annavad. Nad peavad seda mänguasjaks,“ nentis ta.

Piirkonnas elavate inimeste kinnitusel ei ole tõukeratastega kihutamine ebatavaline, olgu tegu külateede või suuremate maanteedega. Sageli ei piirduta vaid üksi sõitmisega, vaid liikvel ollakse ka mitmekesi, mis muudab masina veelgi ebastabiilsemaks. „Kuskil komistad või sõidad kivi otsa, siis lööb lihtsalt tasakaalust välja,“ kirjeldas olukorda üks kohalik elanik, lisades, et püstise sõiduasendi tõttu lõppevad kukkumised sageli raskete pea- ja näovigastustega.

Omavalitsuse ja politsei vaates süvenev mure

Anija vallavanem Riivo Noor tõdes, et kergliikuritega seotud õnnetused on muutumas üleriigiliseks probleemiks. Kui eelmise aasta jooksul ei registreeritud vallas ühtegi raskemat intsidenti elektritõukeratastega, siis tänavu on neid olnud juba kaks.

Vallavanema sõnul on omavalitsuse võimalused otseseks liiklusjärelevalveks piiratud ning need funktsioonid lasuvad politseil. Praegu piirdub kohalik tegevus peamiselt riiklike ohutuskampaaniate levitamisega. Vaatamata traagilisele sündmusele, on kohalike sõnul liikluspilt püsinud endisena: ka pärast õnnetust võib külateedel näha noori ilma kiivrita elektritõukeratastel liikumas.