Andrus Kaarelson: Eesti riigieelarve on hukukursil ja keegi ei tee midagi

Parempoolsete volikogu esimees Andrus Kaarelson hoiatab, et Eesti riigirahandus on jõudnud jätkusuutmatule kursile, kuid parlamendierakonnad keelduvad valusatest kärpeotsustest. Riigivõlg on kasvanud seitsme aastaga 9 protsendilt 25,9 protsendini SKP-st ning võib 2030. aastaks kahekordistuda. Kaarelson süüdistab Reformierakonda riigikassa teadlikus tühjendamises enne valimisi.

Parempoolsete volikogu esimees Andrus Kaarelson kirjutab, et Eesti riigirahanduse jätkusuutlikkuse üle ei pea avalikku debatti mitte parlamendierakondade poliitikud, vaid hoopis Eesti Panga ja rahandusministeeriumi ametnikud. Tema sõnul on sellel pildil midagi fundamentaalselt valesti.

Maksutõusud ei lahenda probleemi

Kaarelson rõhutab, et maksutõusud pole üheski riigis rahapuudust lahendanud. Viimase kolme aastaga on valitsus kehtestanud uusi makse ning tõstnud peaaegu 30 maksu ja koormist, ometi seisab Eesti nii sel kui ka järgmisel aastal silmitsi ajaloo sügavaima põhieelarve miinusega.

Hiljutisel erakonnajuhtide kohtumisel selgus, et parlamendierakonnad pole valmis valusateks kärpeotsusteks. Mitme erakonna esimehed rääkisid endiselt sellest, kuidas makse tuleb langetada, aga toetusi samal ajal tõsta. Peaminister Kristen Michal ei leidnud aega isegi arutelule kohale tulla, mis Kaareelsoni hinnangul teeb Michali jutu eelarvepuudujäägi vähendamisest ebausaldusväärseks.

Võlakoormus kasvab ohtlikult

Eesti riigivõlg on kasvanud 2019. aasta 9 protsendilt käesoleval aastal 25,9 protsendini SKP-st. Praeguse trajektoori jätkudes võib riigivõlg 2030. aastaks kahekordistuda ja ületada 20 miljardi euro piiri, see teeks juba 39 protsenti SKP-st. Nii OECD kui IMF on juuni alguses selgesõnaliselt öelnud, et Eesti riigirahanduse seis on jätkusuutmatu.

Kaarelson toob hoiatava näitena Soome, kus riigivõlg on kasvanud 2008. aasta finantskriisi eelselt 33 protsendilt ligi 89 protsendini SKP-st. Soome praegune parempoolne valitsus on asunud olukorda parandama, peaminister Petteri Orpo valitsus viib läbi ulatuslikke kärpeid suurusjärgus 10 miljardit eurot, et stabiliseerida riigivõlg 2027. aastaks. Rahandusminister Riikka Purra sõnul suurenevad riigivõla intressimaksed 2026. aasta 3,2 miljardilt eurolt 2030. aastaks 6,3 miljardile eurole.

Reformierakond on riigikassa tühjaks kulutanud

Kaarelson süüdistab Reformierakonda selles, et viie aastaga on riigieelarve kulud kasvanud 13,63 miljardilt eurolt 19,5 miljardi euroni, peaaegu poole võrra, ajal mil majandus kahanes. Suurim hüpe tuli 2023. aastal vahetult enne valimisi, kui kulusid kasvatati 3,16 miljardi euro võrra. Alates eelmistest valimistest on Eesti inflatsioon olnud kokku üle 20 protsendi, euroala kõrgeim.

Kaarelson väidab, et Reformierakond teab, et järgmises valitsuses nad peaministritooli tõenäoliselt ei hoia, ning strateegia on järgmisele valitsusele mitte sentigi jätta. Eelarvedefitsiit surutakse viimase lubatud piirini, 4,5 protsendini SKT-st, mida kaitsekulude jaoks mõeldud EL-i vabastusklausel ajutiselt lubab.

Intressimaksed söövad tuleviku ressursse

2022. aastal kulus riigivõla intresside maksmiseks alla 30 miljoni euro. 2030. aastaks on see arv kasvanud ligikaudu 650 miljoni euroni, raha, mis läheb laenuandjatele, mitte haridusele, tervishoiule ega riigikaitsele. Lisaks lõpeb 2029. aastal kaitsekulude vabastusklausel, mis tähendab ilma eelarvekorralduseta veel üht maksutõusude ringi.

Kaarelson küsib otse: millised on Reformierakonna konkreetsed kärpekohad? «Mitte üldised loosungid, vaid konkreetsed read eelarvest, konkreetsed summad. Ootan Michalilt ja Jürgen Ligilt konkreetset kärpeplaani riigirahanduse korrastamiseks!» Tema hinnangul peitub lahendus viimastel aastatel paisunud riigi kulude tagasikärpimises, sest ükskord tuleb kärpida niikuinii.