Andrus Kaarelson: Eesti on kaotamas investeerimisvõistlust naabritele

Erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson kritiseerib valitsuse suutmatust meelitada Eestisse suurinvesteeringuid. Ta leiab, et pidevad maksumuudatused ja ühiskondlik vastuseis projektidele peletavad kapitali Lätti ja teistesse naaberriikidesse.

Eesti valitsus on sunnitud langetama suurinvesteeringute toetamise lävendeid, kuna huvi toetuste vastu on olnud oodatust märgatavalt väiksem. Andrus Kaarelson märgib, et ettevõtetele mõeldud 100-miljonilise investeeringu nõuet on kärbitud 70 miljonile eurole. Kaitsetööstuse puhul on see piir nüüd 20 miljonit ja eelisarendatava tehnoloogia sektoris 30 miljonit eurot.

Investeerimiskeskkonna takistused

Kaarelsoni hinnangul on Eesti investeerimiskliima kreenis, kuna projektide elluviimist pidurdab nii ühiskondlik vastuseis kui ka 2023. aasta valimistest saati kestnud majanduslik ebakindlus. Ta toob välja, et pidevad maksumuudatused teevad ettevõtjatele pikaajalise äriplaani koostamise keeruliseks, mis omakorda suunab kapitali teistesse riikidesse. Samuti on probleemiks kohaliku tasandi vastuseis ehk niinimetatud „mitte-minu-tagahoovi-kultuur“, mis muudab energeetika- ja tööstusprojektide rajamise aastatepikkuseks kohtulahinguks.

Naabrite edukas konkurents

Andmed näitavad, et naaberriigid on suutnud suurinvestoreid edukamalt enda poole meelitada. 2025. aastal ulatusid välisinvesteeringud Lätis enam kui miljardi euroni, samas kui Eestis jäi see näitaja 500 ja 800 miljoni euro vahele. Võrdluseks investeeris Rheinmetall Leetu pool miljardit eurot, Soome rajas andmekeskusi ja Poola alustas tuumajaama arendamist.

Ka mitmed Eesti päritolu ettevõtted on suunanud oma viimase aja suurimad kapitalimahutused kodumaa asemel mujale. Näiteks investeeris Fibenol 700 miljonit eurot Läti biorafineerimistehasesse ning Frankenburg suunas 10 miljonit eurot Ādaži raketitehasesse. Samuti on Skeleton Technologies käivitanud tootmise Soomes, Saksamaal ja Poolas.