Andrus Kaarelson: Eesti investeerimiskliima vajab kiiret suunamuutust

Ettevõtja Andrus Kaarelson hoiatab, et Eesti suutmatus meelitada suurinvesteeringuid ja pidevalt muutuv maksukeskkond peletavad kapitali naaberriikidesse, nagu Läti ja Soome. Riigi hiljutine otsus langetada toetuste künniseid on tema hinnangul tunnistus ebaõnnestunud majanduspoliitikast.

Eesti valitsuse katsed meelitada riiki välisinvesteeringuid on jäänud toppama, sundides ametnikke vähendama toetuste saamise lävendit, kuna soovijaid lihtsalt ei leidu. See näitab, et senine strateegia suurprojektide toomiseks ei ole toiminud ning investorid eelistavad stabiilsemaid naaberriike.

NIMBY-kultuur ja bürokraatia takistuseks

Andrus Kaarelsoni sõnul on Eestis juurdunud niinimetatud NIMBY-suhtumine (not in my backyard), mis muudab igasuguse suurema tööstus- või energeetikaprojekti elluviimise vaevarikkaks kohtuvaidluste ja kohalike protestide rägastikuks. See ei puuduta ainult suuri tehaseid, vaid ka väiksemaid ettevõtmisi, näiteks linnufarme. Juba aastaid tagasi rõhutas OÜ Lõuna-Eesti Talumuna juht Tõnu Vetik, et Eestis on pea võimatu rajada midagi mastaapset, olgu tegemist tuuleparkide või puidumassitehasega.

Valitsuse hiljutine samm alandada suurinvesteeringute toetuse künnist 100 miljonilt eurolt 70 miljonile on otsene mööndus läbikukkumisest. Kaitsetööstuse puhul on see piir langetatud koguni 20 miljonini ja prioriteetsete tehnoloogiate puhul 30 miljonini. Sellest hoolimata on jäänud jaotamata ligi 40 miljonit eurot toetusi, sest investorid vaatavad mujale.

Konkurents naaberriikidega tiheneb

Samal ajal kui Eesti vaevleb investeeringute nappuses, suunavad suurkontsernid kapitali mujale Läänemere piirkonnas. Rheinmetall panustab Leetu poole miljardi euroga, Soomes rajatakse miljarditesse ulatuvaid andmekeskusi ning Poolas arendatakse tuumaenergeetikat. Mullu oli Läti välisinvesteeringute maht üle miljardi euro, samal ajal kui Eesti näitaja jäi 500-800 miljoni euro vahele.

Ka Eesti ettevõtjad ise eelistavad investeeringuid teha väljaspool kodu-Eestit. Frankenburg investeeris 10 miljonit eurot raketitehasesse Ādažis ja Fibenol suunab 700 miljonit eurot Läti biorafineerimistehasesse. Skeleton Technologies, mis on varem Eestis tegutsenud, käivitas mullu tootmise Soomes Varkaudes ning avas novembris uued tehased Saksamaal ja Poolas.

Eesti majanduskeskkonda koormab 2023. aasta valimiste järgne ebastabiilsus ja pidev maksude tõstmine. Ilma "ei minu tagaaias" suhtumise hülgamise ja maksupoliitika rahustamiseta on oht, et majanduslik mahajäämus naabritest süveneb veelgi.