Andrus Durejko: Eestis loob kliimaseadus uutele investeeringutele vajaliku selguse

Eesti Energia juht Andrus Durejko leiab, et kavandatav kliimakindla majanduse seadus annab ettevõtetele hädavajaliku pikaajalise raamistiku investeeringute planeerimiseks. Ta rõhutab, et õiguslik selgus on kriitilise tähtsusega nii üleminekul taastuvenergiale kui ka tööstuse konkurentsivõime säilitamisel.

Eestis kavandatav kliimakindla majanduse seadus pakub ettevõtetele vajalikku raamistikku, et langetada aastakümneid ettevaatavaid otsuseid. Andrus Durejko märgib, et praegune ebaselgus pidurdab sageli uute ja puhtamate tootmisvõimsuste lisandumist.

Investeerimiskindluse tagamine

Energeetikasektoris ei ole võimalik teha lühiajalisi plaane. Elektrijaamade, tuuleparkide ja salvestuslahenduste eluiga ulatub aastakümnetesse, mistõttu vajavad ettevõtted prognoositavat keskkonda. Kavandatav seadus näeb ette konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise sihid aastateks 2030, 2035 ja 2040 ning kliimaneutraalsuse saavutamise tähtaja aastaks 2050.

See regulatsioon võimaldab ettevõtetel valida sobivaimad tehnoloogiad, ilma et riik suruks peale jäiku meetodeid. Tehnoloogiline areng on kiire, mistõttu näeb eelnõu ette regulaarset, vähemalt iga viie aasta tagant toimuvat hindamist. Selle raames kontrollitakse majanduse konkurentsivõimet ja tehnoloogiate valmisolekut, võimaldades poliitikat vajadusel ajakohastada.

Konkurentsivõime säilitamine

Eesti Energia on viimaste aastate jooksul panustanud puhtamasse energiatootmisse üle ühe miljardi euro. Tööstusettevõtted peavad investeeringuid planeerides arvestama energia kättesaadavuse, hinna ja elektrisüsteemi töökindlusega. Kliimaseadus peab seetõttu vältima paralleelsete regulatsioonide teket, mis dubleeriksid Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi reegleid.

Regulatsioonide selge tööjaotus on ülioluline. Eesmärk on tagada, et Eesti tööstus püsiks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena ka üleminekuperioodil. Vastasel juhul võivad investeeringud ja töökohad liikuda piirkondadesse, kus keskkonnanõuded on leebemad, ilma et globaalne heitkogus tegelikult väheneks.

Ida-Virumaa tööstusliku pärandi hoidmine vajab tähelepanu ja uusi lahendusi. Kliimaseadus võib mõjutada investeeringute liikumist piirkondadesse, kus suund on selge ja regulatsioonid etteaimatavad.