Andrus Alber: digieuro suurendab maksesüsteemide kriisikindlust Vilniuses

Eesti Panga asepresident Andrus Alber rõhutas Vilniuses toimunud Balti keskpankade konverentsil, et digieuro on oluline vahend maksesüsteemide haavatavuse vähendamiseks. Uue lahenduse kasutuselevõtt võiks aidata vältida makseteenuste katkemist kriisiolukordades.

Vilniuses peetud Balti keskpankade digieuro konverentsil tõdes Eesti Panga asepresident Andrus Alber, et maksesüsteemid on võrdväärsed energia- ja sideteenustega ning vajavad senisest suuremat kriisikindlust. Praegune süsteem, kus lõviosa kaardimaksetest sõltub Euroopa Liidu välistest teenusepakkujatest, kätkeb endas arvestatavaid julgeolekuriske.

Alberi sõnul on 13 riigis, sealhulgas Eestis, kohaliku makseteenuse pakkuja puudumine märkimisväärne haavatavuse märk. Ta tõi esile, et küberrünnakud, GPS-signaali häired ja kriitilise taristu lõhkumine on tänapäeva reaalsus. Lisaks on ohtlik varjatud sõltuvus samadest pilveteenuste või elektrilahenduste pakkujatest, mida pangad kasutavad. «Kui kaardimaksetes on vaid üks-kaks domineerivat teenusepakkujat, ei ole olukord riskide vaatest kindlasti ideaalne,» märkis ta. «Maksesüsteem on selgelt kriitiline infrastruktuur, mille kriisikindlust on vaja tugevdada.»

Tehnoloogia pole peamine väljakutse

Digieuro toimib kui sularaha edasiarendus ja selle üheks oluliseks eeliseks on võimalus teha elektroonilisi makseid ka elektrikatkestuste või sidehäirete ajal. Küll aga on Alberi sõnul suurim proovikivi inimeste teadlikkus ja harjumused, mitte tehniline teostus. Ta meenutas kevadist kriisiõppust, kus pangasüsteemid küll toimisid, kuid elanikel puudus maksevõime, kuna kaasas ei olnud füüsilisi maksevahendeid.

«Väljakutse pole tehnoloogia, vaid inimesed,» rõhutas Alber. Tema hinnangul on vaja suurendada ühiskonna valmisolekut kasutada alternatiivseid maksevõimalusi, kui tavapärased kanalid peaksid tõrkuma.

Uued turuvõimalused

Digieuro ei pruugi tähendada erasektori algatuste tõrjumist. Alber võrdles olukorda spordivõistlustega, kus osalejate arvu suurendamine kasvatab turgu tervikuna. Uus maksekeskkond võib luua ärimudeleid, mida praegu veel ei eksisteeri, nagu näiteks tingimuslikud või mikromaksed.

Euroopa institutsioonide läbirääkimised digieuro õigusraamistiku üle peaksid lõppema käesoleva aasta lõpuks. Kui vajalikud kokkulepped sõlmitakse, võiks digitaalne maksevahend jõuda ringlusesse aastatel 2029-2030.