Andri Haran: tööandjad peavad noori tööstusesse aktiivsemalt kaasama

Eesti tehniline haridus areneb ja noorte huvi selle vastu kasvab, kuid tööandjad peavad ise võtma vastutuse, et motiveeritud noored leiaksid oma koha tootmisettevõtetes. Kui see ei õnnestu, jääb Eesti Euroopa keskmise sissetuleku tasemele pidama. Nii kirjutab Andri Haran.

Eesti tehniline haridus on viimastel aastatel teinud märkimisväärse hüppe, kutsekoolide maine on kasvanud, kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö on süvenenud ning noorte huvi tehniliste erialade vastu püsib stabiilselt tõusuteel. Ometi seisab Andri Haran tööandjatele suunatud arvamusloos silmitsi küsimusega: mis saab neist noortest, kui nad koolist välja tulevad?

Tark tööstus, Eesti tõus järgmisele tasemele

Haran rõhutab, et tark töötlev tööstus on ainus tee, mis suudab tõsta kogu Eesti elatustaset. See loob üle riigi väärilist palka pakkuvaid töökohti inimestele eri kvalifikatsioonitasemetel ning on ühtlasi parim sotsiaal- ja regionaalpoliitika. Ometi sõltub selle edu paljudest osapooltest, ja üks olulisemaid neist on tööandja ise.

Muutunud on ka perede suhtumine: vanemad mõistavad üha enam, et ükskõik millise mittetehnilise eriala diplom ei ole garantii edukale tööelule. Ühiskonnas hinnatakse järjest rohkem visadust tehniliste ainete omandamisel.

Tööandjad peavad ise oma kaadrituleviku eest hoolitsema

Kuid see on vaid üks pool medalist. Haran hoiatab, et leviv suhtumine, otsida ainult kogenud spetsialiste, on pikas perspektiivis ummiktee. «Kust peaks noortel see kogemus tekkima?» küsib ta.

Praktikakohti ja esimese töökogemuse andmist ei saa jätta «kellegi teise» hooleks. Tööstusettevõtetel tuleb kujundada teadlik strateegia oma kaadrituleviku kindlustamiseks, mitte projektipõhiselt ega juhuslikult, vaid iga-aastase eelarvereal kajastuva investeeringuna. Lisaks tuleb ise minna kutse- ja kõrgkoolidesse, sõlmida pikaajalisi koostöölepinguid ja olla noortele nähtav juba õpingute ajal.

Saksamaa eeskuju: noored ja kõrge lisandväärtus käsikäes

Haran toob eeskujuks Saksamaa ja Šveitsi, kus väljakujunenud traditsioonid ja läbimõeldud koolitusmudel võimaldavad säilitada kõrget konkurentsivõimet ning tagada vääriline palk kõigil tasanditel. Ettevõtted seal planeerivad kümneaastases perspektiivis, mitte ei vaata lühiajalisi kvartalinäitajaid.

Tüüpilises Saksa tootmisettevõttes on roll olemas igaühele, alates noorest praktikandist kuni noorest praktikandist kuni kogenud meistrini. Isegi kõrgtehnoloogiline ja kõrge lisandväärtusega tootmine integreerib praktikante, töö ja õppe ühendajaid ning vähese kogemusega noorspetsialiste.

Tehased avatud: alustada tuleb lasteaiast

Haran rõhutab veel üht mõõdet: huvi tehnoloogia vastu peab ärkama juba lasteaias ja algkoolis ning vanemad peavad toetama lapse soovi minna näiteks kutsekooli tehnilist eriala õppima. Suurtel Saksa tehastel on juba projekteerimisfaasis arvestatud külastusvõimalustega, need on sisuliselt perekesksed külastus- keskused, kuhu saab põnevale ekskursioonile minna.

Haran lõpetab hoiatusega: Eestis on tehniline haridus ja noorte motivatsioon praegu märksa paremas seisus kui mõni aasta tagasi, kuid peamine kitsaskoht on nüüd tööandjate endi suhtumine. «Ärme laskem praegusel suurel noorte põlvkonnal tarkast tööstusest pettuda. Andkem neile võimalus edu saavutada, et nad omakorda tõstaksid Eesti uuele, kõrgemale tasemele.»