Andrei Hvostov: lugemise puudumine võib noori vaimselt nõrgestada

Kirjanik Andrei Hvostov hoiatab, et tänapäeva noorte vähenenud lugemishuvi võib jätta nad haavatavaks. Oma uues teoses "Raamatud, mis mul öösiti magada ei lase" pakub ta keskkooliõpilastele teejuhiks maailmakirjanduse keerukasse maailma.

Kirjanik ja ajaloolane Andrei Hvostov esines hiljuti Klassikaraadio saates "Delta", kus ta arutles lugemise rolli üle inimese vaimses arengus. Tema hinnangul ei ole kirjandus pelgalt kooliprogrammi osa, vaid eluks hädavajalik ettevalmistus, mis annab vajalikud juhtnöörid ootamatute ja keeruliste olukordade lahendamiseks.

Uus lähenemine noorte lugemisele

Hvostovi värske raamat "Raamatud, mis mul öösiti magada ei lase" sündis koostöös kirjastaja Epp Petroniga. Autor märkis, et teose eesmärk on ulatada päästerõngas põhikooli- ja keskkooliõpilastele, kes tunnevad end sageli soovitusliku kirjanduse nimekirjade ees nõutuna. Teose sisu koondati nimekirjast, mille Petron pani kokku koostöös raamatukogutöötajate ja kirjandusõpetajatega, valides välja 30 teost, mille seast autor valis omakorda välja talle kõige olulisemad.

Autor rõhutab, et tegemist on lugemispäeviku stiilis teosega, kus iga valitud raamatu kohta on kirjutatud lühiessee. Formaadi eesmärk on pakkuda lugejale kompaktseid tekste, mida on võimalik mugavalt tarbida näiteks enne magamaminekut. Hvostov tunnistas, et pidi end kirjutades pidevalt tagasi hoidma, kuna iga teose kohta oleks olnud öelda veelgi enam.

Väljakutse raske kirjandusega

Hvostov ei varjanud, et tema valitud teosed võivad olla lugejale väljakutseteks. Ta tõi näidetena välja Miguel de Cervantese "Don Quijote", Hermann Hesse "Stepihundi" ja A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse". Kirjaniku sõnul võib nende teoste vägisi lugemine keskkoolis mõjuda vastupidiselt, peletades noori kirjandusest eemale, kuna tegemist on sügavalt täiskasvanuliku sisuga.

Oma lugemisharjumuste kohta ütles ta, et eelistab vabal ajal ulmekirjandust, mida ta kirjeldab kui kergesti seeditavat ja vaimset pinget maandavat kraami. Tulevikus plaanib ta sarja jätkata, kaaludes järgmise teemana sõjaromaanide vaatlemist.

Lugemiskultuuri muutumine

Meenutades 1980. ja 1990. aastate vahetust, nentis Hvostov, et toona oli iga uue raamatu ilmumine sündmus, mida jagati ühiskonnas laialt. Ta viitas ajaloolase Kaido Jaansoni mõttekäigule, et keskajal oli ühine lugemisvara märgatavalt väiksem, kuid tänapäeva hoomamatu raamatute hulk teeb ühise kultuuriruumi leidmise raskeks. Hvostovi hinnangul on tänapäeval äärmiselt keeruline leida teost, mis kõnetaks kõiki samaväärselt kui näiteks Sofi Oksaneni "Puhastus".

Praegu töötab autor uue romaaniga, soovides kõnetada võimalikult laia lugejaskonda. Ta lisas, et kirjandusmaastikul tuleb järjest rohkem suunata pingutusi konkreetsetele lugejasegmentidele, et tagada sõnumi jõudmine sihtgrupini.