Andra Orn: Tallinna gümnaasiumikohtade kriis paljastab riikliku juhtimise puudused

Käesoleval õppeaastal jäi Tallinnas ligi 670 noort gümnaasiumikohata, hoolimata riigi kehtestatud kohustusest tagada haridustee jätkumine kuni 18. eluaastani. Probleem ei ole üksikutes juhtumites, vaid süsteemses suutmatuses vajalikku mahtu planeerida ja peredele ausat infot jagada.

1. septembril algas Tallinnas kooliaasta, kuid sadade perede jaoks jäi see päev teadmatuses ootamiseks. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel puudus pealinnas ligi 670 õppimiskohustuslikul noorel gümnaasiumikoht. See on mastaapne number, mis ületab tublisti tavapäraseid kõikumisi sisseastumisel ja viitab otseselt riikliku planeerimise ebaõnnestumisele.

Vastutuse hajumine süsteemis

Käesolev aasta oli esimene, mil rakendus õppimiskohustus kuni 18. eluaastani. Eesmärk vähendada väljalangemist on igati toetatav, kuid reformi rakendamine nõudnuks koolikohtade võimekuse eelnevat analüüsi. Ometi selgus vahetult enne esimest koolipäeva, et riiklikult kehtestatud kohustuse täitmiseks vajalikke õppekohti lihtsalt ei ole. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tunnistas ise, et pealinnas võib tekkida olukord, kus «Tallinnas ei pruugi natuke alla keskmise hindega laps enam ühtegi gümnaasiumi sisse saada.» Selline avaldus on karjuvas vastuolus riigi enda eesmärgiga tagada kõigile noortele haridustee jätkamise võimalus.

Kommunikatsioon kui juhtimisviga

Koolikohtade nappusest palju valusam on olnud kogu suve vältel kestnud segadust tekitav kommunikatsioon. Peredele jäeti mulje, et olukord on kontrolli all ja kohad tekivad, mistõttu tegid paljud lapsevanemad oma valikud eksitava info põhjal. Kui pöördusime Tallinna Haridusameti poole juba 14. augustil, oli vastuseks üksnes vananenud tabel, mille juurde oli lisatud märge, et seda enam ei uuendata. Sisuliselt tunnistas ameti esindaja, et neil puudub reaalajas ülevaade vabadest kohtadest. Hilisem soovitus oodata 10. septembrini, mil koolid peavad oma andmed hariduse infosüsteemi kandma, ei ole noorele lahendus, vaid tehniline kuupäev, mis ei tekita füüsilisi õppekohti juurde.

Kohtutee viimase võimalusena

Nii õpilased kui ka lapsevanemad on pandud olukorda, kus nad peavad ise lahendusi otsima süsteemis, millel puudub läbipaistvus. Õiguskantsleri kantselei on seisukohal, et kui lapsevanem leiab, et kohalik omavalitsus on jätnud õigusvastaselt koolikoha tagamata, on võimalik kaaluda halduskohtusse pöördumist. See on kurb tõdemus, et õiguse realiseerimine nõuab Eestis 2024. aastal kohtuteed, selle asemel et riik täidaks oma seadusest tulenevat kohustust tagada kvaliteetne üldkeskharidus.