Andmekeskused vallutavad Ulanqabi: Hiina kartulipealinnast saab tehisintellekti keskus

Ulanqabi piirkond Sise-Mongoolias muutub põllumajanduslikust alast Hiina tehisintellekti strateegiliseks sõlmpunktiks. Samal ajal kui Peking panustab massiivsetele andmekeskustele, et saavutada tehnoloogiline üleolek, seisavad kohalikud elanikud silmitsi maade võõrandamise ja muutuvate majandusoludega.

Ulanqabi stepid Sise-Mongoolias on aastakümneid tuntud olnud Hiina kartulipealinnana, kuid täna täidavad maastikku hoopis hiiglaslikud betoonkonstruktsioonid. Need serveripargid on mõeldud toetama riigi kiiresti arenevat tehisintellekti (AI) sektorit, olles osa suuremast strateegiast, mis peaks aastaks 2030 integreerima AI pea 90 protsenti Hiina majandusharudest.

Infrastruktuur kui julgeolek

Hiina Kommunistlik Partei näeb nendes rajatistes kriitilist lüli riiklikus julgeolekus. Kui Donald Trump ja Xi Jinping arutavad globaalseid tehnoloogiastandardeid, ehitavad sajad töölised Ulanqabis, Ningxias ja Gansus rajatisi, mis peavad tagama riigi arvutusvõimsuse. Projektidele lisab hoogu ligipääs odavale taastuvenergiale ja piirkondade jahedam kliima, mis vähendab vajadust intensiivse jahutuse järele.

Tehnoloogiline võidujooks ja tööjõud

Hiina strateegia toetub suuresti inimkapitalile. Riiklik ülikoolisüsteem toodab igal aastal umbes viis miljonit loodusteaduste ja tehnoloogia eriala lõpetajat, mis ületab USA vastava näitaja mitmekordselt. Jack Zhang Hiina Teadus- ja Tehnoloogiaülikoolist märgib, et üha rohkem teadlasi naaseb välismaalt Hiinasse, otsides paremaid ressursse ja riiklikku tuge.

Siiski pole kõik tehnoloogilisest hüppest vaimustuses. Kohalikud põllumehed Ulanqabis kirjeldavad maade kaotamist ja vähest kasu kohalikele elanikele. Keskkonnaeksperdid viitavad jätkuvale sõltuvusele söeenergiast ja veepuudusele, mis muudab rohelise energia eesmärkide saavutamise keeruliseks.

Rahvusvahelisel areenil hoiatab Anthropicu tegevjuht Dario Amodei, et Hiina kiire areng ja juurdepääsupiirangud arenenud kiipidele kujutavad endast tõsist ohtu. Peking vastab sellele aga avatud lähtekoodiga mudelite edendamisega, pakkudes alternatiivi USA suletud süsteemidele, nagu OpenAI, et kiirendada tehnoloogilist innovatsiooni kodumaiste ettevõtete seas.