Analüütikud: pinged Hormuzi väinas võivad kergitada kuuekuulise Euribori 3 protsendini

Kuuekuuline Euribor on viimase kahe nädalaga tõusnud 2,765 protsendini, kuna finantsturud kardavad energiakandjate hinnatõusu ja inflatsiooni kiirenemist. Eksperdid vaidlevad selle üle, kas intressimäärad tõusevad lähiajal 3 protsendi piirini.

Kuuekuuline Euribor jätkab tõusutrendi, reageerides kasvavale ebakindlusele maailmaturul, sealhulgas USA ja Iraani vahelistele pingetele Hormuzi väinas. Viimase kahe nädala jooksul on kuuekuuline Euribor kerkinud 2,637 protsendilt 2,765 protsendile, samal ajal kui 12-kuuline Euribor on püsinud 3 protsendi lähedal või sellest kohati üle.

Inflatsiooniootused kütavad turge

LHV makroanalüütiku Triinu Tapveri sõnul peegeldab Euribori kasv eelkõige finantsturu ootusi inflatsiooni kiirenemiseks eurotsoonis. Olulise tegurina tõi ta esile maagaasi hinna kasvu, mis ulatub praegu 69 euroni megavatt-tunni eest. See mõjutab otseselt energiakulusid sügis-talvisel perioodil, avaldades survet nii tootmishindadele kui ka üldisele tarbijahinnaindeksile.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et turud hindavad sisse Euroopa Keskpanga (EKP) võimalikku karmimat rahapoliitikat, kuigi panga enda prognoos näeb ette intressimäära tõstmist septembris ja seejärel stabiilsena püsimist järgmisel aastal.

Kas 3 protsenti on vältimatu?

Analüütikute hinnangud edasise suuna osas lahknevad. Tapveri hinnangul viitavad sündmused Hormuzi väinas ja 12-kuulise Euribori püsimine kõrgel tasemel sellele, et kuuekuuline intressimäär võib liikuda 3 protsendi suunas.

"12-kuuline Euribor on stabiilsem ja reageerib aeglasemalt, mistõttu selle praegune tase näitab, et turg ootab intressimäärade püsimist kõrgemal tasemel ka järgmisel aastal," selgitas Tapver.

Mertsina on siiski ettevaatlikum, rõhutades, et 3-protsendiline tase ei ole vältimatu. "Ma ei teeks 12-kuulise Euribori põhjal veel nii kaugeleulatuvaid järeldusi. Kuuekuulise määra tõus 3 protsendini nõuaks turu ootuste teostumist seoses EKP täiendava karmistamisega, mida meie prognoos praegu ei näe," sõnas Mertsina.

Praegune vahe kuuekuulise Euribori ja EKP hoiustamise intressimäära vahel on umbes 0,52 protsendipunkti, mis ületab märgatavalt viimase kümnendi keskmist, mis on jäänud 0,15 protsendipunkti juurde. Vaatamata intressikulude suurenemisele on nõudlus laenude järele püsinud vastupidavana, kuna majanduskasv ja sissetulekute tõus on siiani kompenseerinud kallineva raha mõju. Analüütikud hoiatavad siiski, et suurema võlakoormaga sektorid, nagu kinnisvara ja infrastruktuur, võivad muutuda tundlikumaks, kui intressimäärad peaksid pikaks ajaks kõrgeks jääma.