Analüütik: Euroopa Liidu toetus Ukrainale püsib hoolimata majanduslikust survest

Kuigi Venemaa loodab lääne toetuse vähenemisele, kinnitavad eksperdid, et Euroopa Liit suudab sõjalist ja rahalist abi jätkata. Energiahindade tõus ja inflatsioon koormavad küll EL-i majandust, kuid ohtlikku energiakriisi pole oodata.

Venemaa panus sõja võitmiseks on pikaleveninud konflikt, mille eesmärk on kurnata Euroopa Liidu majanduslikku vastupidavust ja vähendada toetust Ukrainale. Hiljuti lekkunud analüüsid, mida on seostatud Venemaa finantssektori prognoosidega, viitavad strateegiale, kus aja möödumine peaks vähendama lääne valmisolekut Kiievit aidata. Siiski hindavad Euroopa eksperdid seda stsenaariumi vähetõenäoliseks.

Berliini Ida-Euroopa uuringute keskuse juht Dmitry Stratievsky selgitab, et sõda on kahtlemata kaasa toonud märkimisväärseid majanduslikke väljakutseid, sealhulgas kõrge inflatsiooni ja elukalliduse tõusu. Need tegurid vähendavad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul. „Tööjõukulud kasvavad, eriti sotsiaalkindlustussüsteemidele orienteeritud riikides nagu Saksamaa. See raskendab konkureerimist Hiina turul näiteks autotööstuse või keemiasektoris,“ nentis Stratievsky.

Poliitiline konsensus ja energiasõltumatus

Vaatamata majanduslikele raskustele püsib Euroopa Liidu poliitilistes ringkondades tugev üksmeel. Alates 2022. aastast on Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ning Saksamaa poliitilised juhid, sealhulgas endine kantsler Olaf Scholz ja praegune kantsler Friedrich Merz, korduvalt kinnitanud, et Ukraina toetamine jätkub nii kaua, kui see on vajalik. Stratievsky sõnul kinnitavad tema kasutada olevad raportid, et see toetus on jätkusuutlik veel pika aja vältel.

Venemaa lootused esile kutsuda Euroopas sügav energiakriis ei ole täitunud. Kuigi augusti lõpu seisuga olid Saksamaa gaasihoidlad täidetud vaid 51 protsendi ulatuses, mis on ajalooliselt madal tase, on suuremad EL-i riigid suutnud oma tarneallikaid edukalt mitmekesistada. Stratievsky märgib, et näiteks Berliin on suures osas üle läinud Norra maagaasile ning Saksamaa hangib ressursse ka Hollandist ja USA-st veeldatud maagaasina. „Venemaa ei ole suuteline Euroopas iseseisvalt energiakriisi esile kutsuma, kuna Euroopa Liidu suuremad majandused on piisavalt tugevad, et vajalikud energiakandjad endale hankida,“ lisas analüütik.