Analüütik: Armeenia EL-iga liitumine sel kümnendil ei ole tõenäoline

Armeenia deklareerib üha kindlamalt euroopameelset kurssi, mis ärritab pikaajalist partnerit Venemaad. Kaukaasia Instituudi direktor Aleksandr Iskandarjan analüüsib, mis muutus riigis pärast valimisi ja kuidas hakatakse Armeenia välispoliitikat lähiaastatel üles ehitama.

Armeenia on viimastel aastatel teinud selge pöörde lääne suunas, kuid Kaukaasia Instituudi direktor ja politoloog Aleksandr Iskandarjan hoiatab liigsete ootuste eest: EL-iga liitumine sel kümnendil ei ole riigi jaoks realistlik perspektiiv.

Euroopameelne kurss ärritas Moskvat

Armeenia on viimastel aastatel järk-järgult distantseerunud Venemaast, kes on olnud riigi pikaajaline partner ja julgeolekugarant. Moskva on Jerevani läänesuunalise kursi suhtes selgelt kriitiline, ning kahepoolsed suhted on märgatavalt jahtunud. Samas ei ole Armeenia veel valmis täielikuks katkemiseks oma idanaabriga, kes omab endiselt olulist mõju regioonis.

Peaminister Nikol Pašinjani juhtimisel otsib Armeenia ka teid suhete normaliseerimiseks naabrite Aserbaidžaani ja Türgiga. See on keeruline tasakaaluakt, arvestades ajaloolisi pingeid ja lahendamata territoriaalseid konflikte piirkonnas.

Välispoliitika lähiaastatel

Iskandarjani sõnul on Armeenia välispoliitika ülesehitamine lähiaastatel keeruline ülesanne, sest riik peab navigeerima suurriikide vahelises konkurentsis. Kuigi EL-i suunaline liikumine on selge, nõuab täielik integratsioon aastaid reforme ja läbirääkimisi, mis ei mahu praegusesse kümnendisse.

Pärast hiljutisi valimisi on Armeenia sisepoliitiline olukord küll stabiliseerunud, kuid väljakutsed julgeoleku ja diplomaatia vallas püsivad. Analüütikud rõhutavad, et Armeenia peab oma läänesuunalise kursiga jätkates arvestama nii piirkondlike jõudude kui ka suurriikide huvidega.