Analüüs: USA ja Euroopa liitlaste ühtsus ÜRO julgeolekunõukogus on pragunemas

Analüütikute hinnangul on Ühendriikide ja nende Euroopa liitlaste seisukohad ÜRO-s üha sagedamini lahknevad, mistõttu on Lääne diplomaatiline ühtsus sattunud ohtu.

Ühendriikide ja nende pikaajaliste Euroopa liitlaste vahel on ÜRO julgeolekunõukogus tekkinud märgatavaid lõhesid, mis ohustavad senist välispoliitilist koostööd. Kuigi Prantsusmaa ja Suurbritannia on traditsiooniliselt toetanud Ameerika Ühendriikide seisukohti relvakonfliktide ja julgeolekuküsimuste lahendamisel, on olukord hakanud muutuma.

Ekspertide sõnul ei ole see lahknemine veel alati hääletustulemustes otseselt nähtav, kuid diplomaatilises suhtluses on surve kasvanud. Ühe näitena toovad eksperdid välja mulluse vaidluse Liibanonis tegutseva ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFIL mandaadi pikendamise üle, kus USA ähvardas vetoõigusega, kui teatud sõnastusi ei muudeta. Euroopa liitlased andsid toona järele, et missioon ei katkeks, kuid see paljastas süvenevad pinged liitlaste vahel.

Muutused rahvusvahelises diplomaatias

Rahvusvahelise õiguse asjatundja Martti Koskenniemi hinnangul on Donald Trumpi administratsioonil puudujääke arusaamises sellest, kuidas mitmepoolne välispoliitika ja ÜRO haldusstruktuurid toimivad. Tema sõnul ei ole Washingtonil enam selget nägemust ei enda huvidest ega rahvusvahelisest koostööst.

Eksperdid nendivad, et kui julgeolekunõukogus on USA-l vetoõigus, siis ÜRO Peaassambleel on Euroopa riikidel märksa rohkem võimalusi Washingtoni nõudmisi eirata. See annab ruumi eriarvamustele, mis on varasematel aastakümnetel olnud pigem harukordsed.

Tulevik sõltub sügisesest poliitikast

USA tulevane roll ÜRO-s on jätkuvalt ebaselge ja sõltub suuresti sisepoliitilistest arengutest. Koskenniemi sõnul võib Washington valida kas konstruktiivsema lähenemise või liikuda isolatsionismi ja autoritaarsuse suunas, mis muudaks ÜRO-s osalemise USA jaoks perspektiivituks.

Olukorra edasine areng sõltub suuresti novembris toimuvatest USA kongressivalimistest, mis võivad riigi välispoliitilist kurssi oluliselt mõjutada.