Analüüs: Thomas Piketty teooriad on teaduskontrollis läbi kukkunud nii Eestis kui ka mujal maailmas

Hiljutised majandusuuringud seavad kahtluse alla tuntud ökonomisti Thomas Piketty seisukohad kapitali ja ebavõrdsuse kohta. Rahvusvahelise Valuutafondi andmete analüüs näitab, et paljudes arenenud riikides ei toeta empiirilised tõendid Piketty ennustatud seoseid.

Majandusteaduses on aastaid domineerinud prantsuse ökonomisti Thomas Piketty teooriad kapitalitulu kasvust ja selle mõjust varanduslikule ebavõrdsusele. Tema analüüs, mis kirjeldab kapitali tootluse ja majanduskasvu dünaamikat, on olnud paljude poliitiliste otsuste ja debattide nurgakivi. Hiljutised empiirilised uuringud aga viitavad, et see narratiiv võib vajada põhjalikku ümberhindamist nii Eestis kui ka laiemalt arenenud maailmas.

Rahvusvahelise Valuutafondi ökonomistide läbi viidud uuring, mis hõlmas 19 arenenud riigi andmeid viimase 30 aasta jooksul, ei leidnud Piketty hüpoteesile kinnitust. Analüüsi kohaselt puudusid empiirilised tõendid, mis kinnitaksid, et kapitalitulu osakaalu kasv oleks automaatselt seotud varandusliku lõhe süvenemisega viisil, mida Piketty oma teostes on kirjeldanud.

Eluase kui ebavõrdsuse mootor

Uuringud osutavad hoopis teisele tegurile: kinnisvaraturule. Paljudel juhtudel, kus ebavõrdsus on kasvanud, ei ole peamiseks süüdlaseks mitte turumajanduslik kapital, vaid eluasemete kõrged hinnad. Need on tingitud ehituspiirangutest, jäikadest planeeringutest ja riiklikust regulatsioonist. Iroonilisel kombel on need samad riiklikud sekkumismehhanismid, mille süvendamist Piketty oma poliitilistes soovitustes sageli pooldab.

Andmed näitasid, et kolmes neljandikus vaadeldud riikidest reageeris ebavõrdsus kapitalitulu suurenemisele hoopis langusega, mis on risti vastupidine üldlevinud majandusteooria eeldusele. Hoolimata sellest teaduslikust vastuseisust on Piketty mõjukus poliitilistes ringkondades säilinud. Majandusekspertide seas on aga tema keskse eelduse toetajaid vähe, hinnanguliselt vaid paar protsenti. Poliitikas on lihtsustatud valemid siiski püsima jäänud, kuna need pakuvad mugavaid vastuseid keerulistele sotsiaalsetele küsimustele.