Analüüs: Ida-Virumaa noored otsivad võimalusi maakonnast väljumiseks

Teadlaste uuring Ida-Virumaa elanike ootustest näitab, et peaaegu iga teine noor plaanib maakonnast lahkuda. Analüüsi kohaselt vajab piirkond stabiilsuse saavutamiseks terviklikku lähenemist haridusele, tervishoiule ja ettevõtluse toetamisele.

Tartu Ülikooli teadlased Triin Vihalemm, Avo Trumm, Margit Keller, Jaana Toomik ja Hans Orru toovad esile, et ligi pooled Ida-Virumaa 18–24-aastastest noortest kavatsevad maakonnast lahkuda. Käesoleva aasta alguses läbiviidud üle 1200 inimese küsitlus näitab, et lahkumismõtteid toidab eelkõige paremate haridus- ja karjäärivõimaluste otsing väljaspool koduvalda.

Tervise ja majandusliku ebakindluse seos

Uuring paljastab tiheda seose piirkonna vaimse tervise ja majandusliku väljavaate vahel. Veerandil vastanutest esineb uuringu kohaselt üldistunud ärevushäire ning sarnane osa elanikest kannatab depressioonile kalduvuse all. Teadlased rõhutavad, et tervishoiuteenused, eriti vaimse tervise abi ja hambaravi, ei ole praegu piisavalt kättesaadavad.

Ebakindlus tuleviku suhtes mõjutab otseselt ka majandusaktiivsust. Eriti 18–34-aastaste seas on huvi ettevõtluse vastu olemas, kuid võimalused selle realiseerimiseks vajavad täiendavat tuge.

Vajadus tervikliku stardipaketi järele

Teadlased teevad ettepaneku luua Ida-Virumaa noortele terviklik stardipakett. See peaks siduma kutse- ja kõrghariduse sujuvalt esimese töökohaga ning pakkuma lahendusi iseseisva eluaseme hankimiseks. Praegune lähenemine, kus panustatakse vaid suurte tööstusinvesteeringute meelitamisse, ei pruugi piisavalt toetada kohalikku elujõulisust.

Õiglase Ülemineku Fondi investeeringud on piirkonnale tähelepanu toonud, kuid küsimus seisneb jätkusuutlikkuses. Analüüsi autorid rõhutavad, et pikaajaline fookus on vajalik, et tagada piirkonna areng ka pärast väliste investeeringute perioodi. Seetõttu vajab maakond strateegiat, mis keskendub nii majanduslikule mitmekesistamisele kui ka elanike sotsiaalsele heaolule.