Analüüs: Hiina majandus on ummikus ja Xi Jinping väldib reforme

Briti mõttekoja ekspert Charles Parton hoiatab, et Hiina majandusmudel on ammendumas, kuid riigijuht Xi Jinping keeldub vajalikest turupõhistest muudatustest. Stagnatsioonioht ja riigi püüd eksporti agressiivselt kasvatada võivad süvendada kaubanduskonflikte lääneriikidega.

Hiina majandus on jõudnud kriitilisse punkti, kus senine riigi juhitud ja investeeringutel põhinev kasvustrateegia on oma võimete piirini jõudnud. Briti mõttekoja RUSI vanemteadur Charles Parton märgib, et riik vajaks hädasti turupõhiseid reforme ja sisetarbimise edendamist, kuid poliitiline juhtkond eesotsas Xi Jinpingiga ei näita üles soovi kurssi muuta. See tegevusetus võib viia Hiina pikemaajalisse majanduslikku stagnatsiooni.

Eksperdi sõnul on Hiina ametlik statistika muutunud üha küsitavamaks. Ametlike andmete kohaselt kasvas Hiina majandus käesoleva aasta esimesel poolel 4,7 protsenti, kuid tegelik olukord võib olla märksa nukram. Parton viitab 2018. aasta prognoosidele, kus Hiina majandusteadlased hindasid toona SKP kasvu alla kahe protsendi, samal ajal kui ametlikult teatati 6,5-protsendilisest kasvust. Selline statistiline ilustamine muudab reaalse majandusolukorra hindamise välisvaatlejate jaoks keeruliseks.

Struktuuriprobleemid ja demograafia

Hiina majanduse peamisteks murekohtadeks on kinnisvarasektori jätkuv madalseis ja kohalike omavalitsuste krooniline võlakoorem. Omavalitsused suudavad oma kohustusi täita vaid uute laenude abil, mis tähendab, et erasektori potentsiaalselt tootlikum kapital suunatakse ebaefektiivse avaliku sektori ülalpidamiseks. Lisaks on Hiina ettevõtete vahel valitsev terav konkurents kärpinud kasumeid ja teadusinvesteeringuid, kuna kohalikud võimud takistavad ebaefektiivsete firmade pankrottide toimumist.

Demograafiline olukord lisab survele hoogu juurde. Hiina rahvastik vananeb ja väheneb, mis tähendab tööealise elanikkonna kahanemist. Ehkki Xi Jinping panustab uutele tööstusharudele nagu tehisintellekt ja kvanttehnoloogia, moodustasid need 2025. aastal vaid kuue protsendi Hiina SKP-st. Lisaks võib tehnoloogiline automatiseerimine veelgi süvendada noorte tööpuudust, mis on juba praegu kõrgel tasemel, kuigi valitsus on lõpetanud vastavate andmete avalikustamise.

Ideoloogilised tõkked

Partoni hinnangul on Hiina majandusraskuste taga ka ideoloogilised põhjused. Xi Jinping suunab ressursse sektoritesse, mis peaksid aitama Hiinal tõusta maailma juhtivaks jõuks, kuid taoline strateegia eirab elanikkonna sotsiaalseid vajadusi. Hiinlased säästavad sunniviisiliselt palju, kuna pensioni- ja tervishoiusüsteem on puudulik. Xi seisukoht, et heaoluriik muudab inimesed laisaks, takistab sisetarbimise kasvu.

Lisaks on majandusreformide läbiviimine vastuolus Hiina juhtkonna poliitiliste eesmärkidega. Autoritaarse režiimi jaoks kujutab jõukuse kasv ja kodanike suurenev majanduslik iseseisvus ohtu, kuna see võib kaasa tuua nõudmisi poliitiliste vabaduste järele. Selle asemel, et reformida siseturgu, üritab Peking suurendada eksporti, tootes rohkem kui ise tarbib. Selline lähenemine võimaldab Hiina ettevõtetel maailmaturul konkureerida, kuid teravdab paratamatult suhteid lääneriikidega.