Analüüs: Euroopa liberaalse keskosa allakäik ja äärmusparempoolsuse tõus Saksamaal ja Suurbritannias

Euroopa poliitilist maastikku on tabanud äärmusparempoolsete jõudude esiletõus, mis on ajendanud teravaid diskussioone nii akadeemilistes kui ka ühiskondlikes ringkondades. Eksperdid viitavad, et lisaks välistele mõjudele on probleemi juured sügaval aastakümnete pikkuses sotsiaalses ja poliitilises hooletuses, mida on süvendanud liberaalse keskosa tegevusetus.

Hiljutised poliitilised arengud, eriti paremäärmusliku partei Alternative für Deutschland (AfD) edu Saksamaa liidumaades nagu Saksi-Anhalt, on toonud fookusesse Euroopa demokraatlike institutsioonide haavatavuse. Kuigi paljud vaatlejad näevad selles ootamatut šokki, rõhutavad kriitikud, et tegemist on pikaajalise protsessi tulemusega, kus põhivoolu erakonnad on jätnud täitmata olulised sotsiaalsed ja majanduslikud lüngad.

Liberaalse poliitika kriis ja sotsiaalne lõhe

Rahvusvaheliste suhete professor Benjamin Selwyn leiab, et süü äärmusluse kasvus ei lasu ainult populistlikel liikumistel või välismõjudel, vaid on otseses seoses liberaalse keskosa otsustega. Alates 1980ndatest on keskparteid toetanud tööjõuturu paindlikkuse suurendamist, finantssektori võimu kasvu ja avalike teenuste erastamist, mis on suurendanud sotsiaalset ebavõrdsust. Selwyni hinnangul on demokraatliku osaluse vähenemine ja usalduskriis loonud viljaka pinnase äärmuslikele ideoloogiatele.

Samasugust kriitilist vaadet jagab Saksamaa ajaloolise konteksti analüüsimisel Michael Esser. Ta väidab, et Saksa poliitiline eliit on aastakümneid praktiseerinud pealiskaudset, riiklikult suunatud mälestuskultuuri, mis ei ole suutnud tegeleda Ida-Saksamaa elanike sügavate traumade ja pettumustega pärast 1989. aasta turumajanduslikku šokki. Tulemuseks on demograafiline hääbumine ja majanduslik stagnatsioon, mida AfD suudab oskuslikult oma narratiivi teenistusse rakendada.

Õiguskord ja protestiliikumised

Debatt ei piirdu vaid Saksamaa kontekstiga. Suurbritannias on tõusnud küsimus avaliku korra tagamisest, eriti seoses hirmutavate meeleavaldustega Doveri ja Portsmouthi tänavatel. William Ward on teinud ettepaneku kaaluda 1936. aasta avaliku korra seaduse (Public Order Act 1936) karmimat rakendamist, mida omal ajal kasutati Oswald Mosley juhitud paramilitaarsete rühmituste vaigistamiseks. See diskussioon peegeldab laiemat muret ühiskondliku turvalisuse pärast olukorras, kus poliitiline polariseerumine süveneb.