Analüüs: Elektrilevi võrk vajab Eestis elektrikatkestuste vältimiseks suuri investeeringuid

Värske analüüs osutab, et Eesti elektrivõrgu suurim nõrkus on keskpingeliinide seisukord, mis on seotud valdava osa tarbijate elektrikatkestustega. Vajalike uuenduste elluviimiseks on Kliimaministeerium ja teised osapooled alustanud Elektrileviga tihedamat koostööd, et optimeerida investeeringute mahtu ja hoida võrgutasud kontrolli all.

Analüüsis tõdetakse, et Elektrilevi peab oma tulevases võrgustrateegias keskenduma eelkõige keskpingeliinide moderniseerimisele. Just see võrguosa on seotud suure osa elektrikatkestustega, kuna hinnanguliselt 80 protsenti kõigi elektrikatkestuste kogukestusest tuleneb just nimelt keskpingevõrgu riketest.

Investeeringute vajadus

Võrgu seisukorra kriitilisust süvendab paratamatult varade vananemine. 2024. aasta andmete kohaselt on ligi kolmandik kogu võrguvarast juba ületanud oma arvestusliku tööea, mis tähendab paratamatult suuremat rikkeohtu. Võrdluseks on madalpingevõrk oluliselt paremas seisus: 97 protsenti sellest on juba ilmastikukindlaks muudetud, samas kui keskpingevõrgus on selliseid liine vaid ligikaudu 47 protsenti.

Optimeerimise võimalused

Analüüsi koostanud eksperdid soovitavad ettevõttel investeeringud senisest jõulisemalt tähtsuse järjekorda seada. Soovituste kohaselt tuleb vältimatud investeeringud selgelt eristada töödest, mida on võimalik optimeerida, edasi lükata või lahendada nutikate juhtimissüsteemide ja tõhusama hoolduskorraldusega. Kavandatud uuendused peaksid olema otseselt seotud mõõdetavate töökindluse sihtidega.

Kliimaministeerium on asunud koos Rahandusministeeriumi, Konkurentsiameti ja Elektrileviga ühisele tööle, et täpsustada arengukava elluviimise üksikasju. Eesmärk on parandada elektrivõrgu töökindlust võimalikult kulutõhusal moel, vältides põhjendamatut survet tarbijate võrgutasudele. Elektrilevi kavatseb uuendatud arengukava tutvustada veel käesoleva aasta jooksul.