Analüüs: Eesti peaks Rail Balticu 2030. aasta tähtaja edasi lükkama

Rail Balticu praegune ametlik valmimistähtaeg 2030 võib olla ebareaalne, kuna Läti ei jõua oma lõiku õigeaegselt valmis ehitada. Rail Baltic Eesti juhataja Anvar Salomets tõstatab küsimuse, kas tasub ehitada kiiresti ja kallilt või rahulikumalt ja odavamalt.

Rail Baltic Eesti raudteeprojekti praegune ametlik valmimistähtaeg 2030 vajab tõenäoliselt ülevaatamist ning tähtaega tuleks nihutada paari kuni mõne aasta võrra. Seda soovitab hinnata nii Läti tegelik olukord kui ka Eesti enda huvid eraldi vaadeldes.

Läti viib plaanid sassi

Peamine põhjus tähtaja edasilükkamiseks on Läti mahajäämus. On ilmselge, et meie lõunanaabritel ei ole võimalik oma raudteelõiku 2030. aastaks valmis saada. Kuna Rail Baltic on ühtne rahvusvaheline projekt, mis ühendab Eestit, Lätit ja Leedut, muudab ühe riigi viivitus kogu trassil läbiva ühenduse realistliku ajakava. Seega isegi kui Eesti suudaks oma osa plaanipäraselt lõpetada, ei saaks tervet raudteekoridori enne Läti valmimist täielikult kasutada.

Kiiresti või odavamalt?

Rail Baltic Eesti juhataja Anvar Salomets tõstatab siinkohal olulise dilemma: kas ehitada kiiresti, kuid suurema kuluga, või planeerida töid rahulikumalt ja leida sellega kokkuhoiuvõimalusi. Eesti maksumaksja seisukohalt võib aeglasem tempo tähendada märkimisväärset rahalist kokkuhoidu ilma, et projekt jääks sisuliselt seisma. Selline lähenemine annaks rohkem aega ka hangeteks, ehituslahenduste optimeerimiseks ja finantseerimise planeerimiseks.

Kui lähtuda ainult Eesti huvidest, võib hilisem valmimistähtaeg olla mõistlikum isegi juhul, kui Läti probleem poleks olemas. Ehitustempost sõltub projekti lõppmaksumus, ning surve kiireks elluviimiseks toob sageli kaasa hinnakasvu. Seega tasuks riigil kaaluda tähtaja ametlikku korrigeerimist, mis kajastaks nii tegelikku olukorda naaberriikides kui ka Eesti finantshuve.