Amsterdamis toimub kolmandat korda Vene sõjavastase kunsti näitus

Amsterdamis asuvas kultuurikeskuses De Balie on kolmandat korda avatud Euroopa suurim Vene sõjavastasele kunstile pühendatud näitus. Kuraator Vladimir Šalamovi eestvedamisel toimuv projekt seisab silmitsi nii logistiliste takistuste kui ka rahvusvahelise vastuseisuga.

Amsterdamis asuvas kultuuri- ja ühiskonnakeskuses De Balie toimus tänavu kolmandat korda näitus «Artists Against the Kremlin». See on Euroopa suurim väljapanek, mis koondab Vene-taustaga kunstnike sõjavastaseid ja protestiteemalisi töid.

Logistika ja turvalisuse väljakutsed

Teoste toimetamine Venemaalt Euroopasse on äärmiselt keeruline ja riskantne protsess. Kuraator Vladimir Šalamov märgib, et ligikaudu 40 protsenti esitatud töödest pärinevad kunstnikelt, kes elavad endiselt Venemaal.

Sageli on teoste väljaviimine liiga ohtlik. Üks eredamaid näiteid on kunstnik, kes esines pseudonüümi sobakazaryta all. Tema teos «Prometheus», mis kujutab mütoloogilist titaani, tuli ametlikult deklareerida «kunstiväärtuseta esemeks», et see piirist üle saada. Korraldajad kasutavad sageli keerulisi logistilisi marsruute läbi Kasahstani või Gruusia, et vältida Vene piirivalve tähelepanu.

«See ei olnud üldse õigustatud risk,» kommenteerib Šalamov ühe konkreetse teose keerulist transportimist.

Kriitika ja vastuvõtt

Projekt on pälvinud nii tunnustust kui ka teravat kriitikat. Näituse algusaastatel saatsid Ukraina aktivistid De Balie ja Amsterdami linnavalitsusele kirju, nõudes väljapaneku sulgemist. Kriitikute sõnul suunas ettevõtmine tähelepanu sõjalt eemale, keskendudes Vene opositsiooni kannatustele.

Kuraatori sõnul on suhtumine aja jooksul muutunud ja Ukraina kogukonna surve on vähenenud. De Balie andmetel on näitust kolme aasta jooksul külastanud üle seitsme tuhande inimese, kellest suur osa on kohalikud kultuurihuvilised.

Dokumenteerimise tähtsus

Tänavune näitus kandis pealkirja «Memory Remains» ja toimus koostöös organisatsiooniga «Memorial». Korraldajate sõnul on nende eesmärk luua arhiiv sõjaaja protestikunstist, mida nad võrdlevad Memoriali varajase tööga GULAG-i mälestuste kogumisel.

Rahastuse leidmine on siiski jätkuvalt keeruline. Šalamov märgib, et nelja aasta jooksul pole projekt võitnud ühtegi struktuurset toetust, mida ta seostab just Vene päritolu algatusega. Vaatamata sellele on teoste vastu huvi tundnud rahvusvahelised kollektsionäärid, sealhulgas Amsterdami Stedelijki muuseumi juhtkonnaga seotud isikud.