AMI Labsi juht: "superintelligence" on mõttetu sõna, maailmamudelid vajavad päriselu

AMI Labsi tegevjuht Alexandre LeBrun keeldub kasutamast termineid nagu "AGI" või "superintelligence", pidades neid sisutühjadeks. Idufirma, mille kaasasutaja on Turingi auhinna laureaat Yann LeCun, kogus märtsis 1,03 miljardit dollarit, kuid toodet pole veel olemas. LeBrun käis Soulis tööstus- ja robootikafirmade seas partnereid otsimas.

AMI Labsi tegevjuht Alexandre LeBrun leiab, et AI-tööstuse uusim moesõna "superintelligence" ei tähenda midagi konkreetset. «Me pole kunagi kasutanud sõna AGI. Ja märkasin, et keegi teine ka enam ei kasuta, kõik on lülitunud superintelligence'ile,» ütles ta. «Järgmine kord vahetatakse jälle midagi muud.» Mõistel puudub tema hinnangul igasugune selge definitsioon: «See ei ole eriti kasulik sõna.»

AMI Labs on Yann LeCuni asutatud idufirma, mille eesmärk on luua nn maailmamudeleid, tehisintellekti, mis suudab füüsika abil reaalseid keskkonnatingimusi ennustada ja mõista. LeCun lahkus Meta peateadlase kohalt, et pühenduda ettevõttele, mis kogus märtsis 1,03 miljardit dollarit investeeringuid. Ettevõtte väärtuseks hinnati siis 3,5 miljardit dollarit.

Maailmamudelid vs. keelemudelid

LeBrun selgitas, mis eristab maailmamudelit suurest keelemudelist (LLM): keelemudelid ennustavad järgmist sõna, maailmamudelid järgmist olekut. Lükkad klaasi lauaservalt, sa juba tead, et see kukub ja valgub laiali. Just sellist intuitiivsust on maailmamudel loodud jäljendama.

Ta rõhutas, et maailmamudelid ei asenda LLM-e, need on «täiendavad, mitte asendatavad». LLM-id jäävad kõige tõhusamateks keelekäsitsuse tööriistadeks, maailmamudelid lisavad füüsilise konteksti.

Robootika on ilma "ajuta"

Suure osa intervjuust hõivas robootika. «Riistvara on väga arenenud, areng viimastel kuudel on uskumatu, aga seal pole aju,» lausus LeBrun. Praegused robotid töötavad fikseeritud rutiinide järgi, «täiesti staatiliselt», ja tehisintellekt on «reaalses maailmas tõesti loll».

Näitena tõi ta roboti, kes tantsides ja kung fut tehes lähenes avalikul üritusel lapsele ja lõi teda. Kontekstitundlik AI oleks sellise intsidendi ära hoidnud. Isegi kui AI suudaks robotitele vaid «konteksti teadvustada», tähendaks see «maailmas väga suurt muutust».

Tervishoiu näide pärineb LeBruni isiklikust kogemusest, tema eelmine ettevõte Nabla oli AI-tervisestart-up. Tänased LLM-id on tema hinnangul nagu arst, kes on õppinud ainult õpikutest ja pole kunagi praktikal käinud. Keelemudelid võivad küll meditsiinis kasulikud olla, kuid katavad «ainult 1% tervishoiust», ülejäänu sõltub reaalmaailma kogemusest.

Miks Lõuna-Korea?

LeBrun osales juuli alguses Soulis toimunud rahvusvahelisel masinõppe konverentsil ICML, otsides kohalikke tööstuspartnereid robootika, tootmise ja elektroonika valdkonnas. AMI Labs pole veel ühtegi toodet turule toonud.

Korea köidab teda kahel põhjusel. Riigil on tugev tööstusbaas robootika, pooljuhtide ja tootmise vallas, sektorid, milleni eelmise AI-laine mõju vaevalt ulatus. Lisaks on Korea kiire uuenduste vastuvõtja. «Korea oli 25 aastat tagasi interneti kiireim omaksvõtja,» märkis LeBrun.

AMI Labsi Aasia investori SBVA tegevjuht JP Lee ütles, et Korea valitsus on teinud «vapustava töö» kohalike suveräänsete keelemudelite rahastamisel, kuid surub riiki investeerima ka füüsilisse AI-sse. Lee osutas Souli juunikuisele plaanile suunata ligi 880 miljardit dollarit kiipide, AI andmekeskuste ja füüsilise AI arengusse. «Need peaksid koos eksisteerima,» ütles ta.

Millal AMI Labs toote turule toob, LeBrun ei täpsusta. «Me teeme üllatuse, kui oleme valmis,» ütles ta.