Alžeeria president Abdelmadjid Tebboune Berliinis: eesmärk on süvendada energiakoostööd

Alžeeria president Abdelmadjid Tebboune kohtus Berliinis Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merziga, et arutada pikaajalist energiapartnerlust. Kohtumise keskmes on maagaasitarne suurendamine ja vesinikukoridori rajamine, mis aitaks Euroopal vähendada sõltuvust teistest piirkondadest.

Abdelmadjid Tebboune tegi sel nädalal oma esimese ametliku visiidi Saksamaale pärast 2019. aastal presidendiks valimist. Berliinis toimunud kohtumisel Saksa liidukantsleri Friedrich Merziga kinnitasid riigijuhid soovi tugevdada strateegilist koostööd, keskendudes eelkõige energiajulgeolekule.

Alžeeria on Aafrika suuruselt teine maagaasivarude omanik ja suurim tootja. Osapooled plaanivad laiendada nii maagaasi kui ka taastuvenergia tarneid, teatas Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri pressiesindaja Cerstin Gammelin. «Alžeeria on oluline energiapartner,» sõnas Gammelin visiidi käigus.

Pikaajalises plaanis on eesmärk luua Põhja-Aafrikast Saksamaani ulatuv vesinikukoridor, mis välistaks vajaduse veeldatud maagaasi (LNG) transpordi ja taasgaasistamise järele. See lahendus võib vähendada gaasitarnete transpordikulusid, sarnaselt Alžeeria juba toimivate torujuhtmetega Itaaliasse ja Hispaaniasse.

Geopoliitiline kaal ja piirkondlikud pinged

Ekspertide hinnangul on Alžeeria strateegiline tähtsus Euroopa jaoks kasvanud. Kuigi Alžeeria ei suuda täielikult korvata Pärsia lahe piirkonna tarneid, võimaldavad selle gaasijuhtmed tarnida gaasi Lõuna-Euroopasse ilma laevateid kasutamata, pakkudes Euroopale vajalikku mitmekesistamist.

Lisaks energeetikale otsib Alžiir tihedamat koostööd rändeküsimustes ja terrorismivastases võitluses. Riik asub strateegiliselt olulisel teelahkmel Põhja-Aafrika ja Saheli piirkonna vahel, jagades üle 2280 kilomeetri pikkust piiri Mali ja Nigeriga. See positsioon on muutunud oluliseks ka seetõttu, et Alžeeria püüab säilitada oma piirkondlikku mõju, olles sattunud diplomaatilisse isolatsiooni seoses vaidlusega Lääne-Sahara staatuse üle. Pärast seda, kui Donald Trump tunnustas 2020. aastal Maroko suveräänsust Lääne-Sahara üle, on mitmed Euroopa ja Aafrika riigid seda eeskuju järginud, vastandudes Alžeeria toetatud Polisario rindele.

Siseriiklikud väljakutsed

Visiidi varjupoolel püsivad küsimused Alžeeria siseriikliku olukorra üle. 2026. aasta Freedom House'i raport klassifitseerib Alžeeria jätkuvalt "mittevabaks" riigiks. Hoolimata 2019. aasta Hiraki protestiliikumise nõudmistest suurema poliitilise avatuse järele, on kodanikuühiskonna ruum pigem ahenenud ning võimud jätkavad ajakirjanike ja aktivistide kohtusse kaebamist.

Samuti jääb aktuaalseks kõrge tööpuudus, eriti noorte seas, mida Maailmapanga hinnangul on ligikaudu 30 protsenti. Majanduseksperdid nendivad, et ehkki Alžeeria soovib kasutada oma välispoliitilist positsiooni investeeringute ligimeelitamiseks, piiravad reformide läbiviimist endiselt autoritaarsed suundumused.