Alutaguse rahvuspark laieneb märkimisväärselt, et kaitsta ohustatud liike

Keskkonnaamet laiendab Alutaguse rahvusparki üle 17 000 hektari võrra, et ühendada killustatud elupaigad ühtseks tervikuks. Muudatus parandab eelkõige kriitilises seisus lendorava ning metsise elutingimusi.

Alutaguse rahvusparki ootab ees ulatuslik laienemine, mille eesmärk on luua ökoloogiliselt sidus ja toimiv metsamassiiv Ida-Virumaal. Keskkonnaamet on andnud rohelise tule plaani realiseerimiseks, mis ühendab seni eraldiseisvad kaitsealad üheks tervikuks.

Killustatud elupaikade ühendamine

Praegune süsteem, kus loodusväärtused on kaitstud väikeste ja hajutatud püsielupaikadena, ei ole haruldaste liikide jaoks piisav. Eriti teravalt on see ilmnenud lendorava puhul. Senine praktika, kus iga leitud pesapuu ümber moodustati vaid 25-meetrise raadiusega kaitsetsoon, jättis looma kodupiirkonna servaefektidele avatuks. Kui pesapuu ümbruse majandusmets maha raiuti, jätsid loomad oma elupaiga maha.

Eestimaa Looduse Fondi algatusel 2020. aastal tehtud ettepanek liita rahvuspargiga seda ümbritsevad väärtuslikud metsaalad on nüüd leidnud lahenduse. Keskkonnaameti hinnangul on muudatus teaduslikult põhjendatud ning see liidab rahvuspargiga 97 seni eraldiseisvat püsielupaika ja nende vahele jäävad riigimetsad.

Mõju loodusele ja maakasutusele

Laienduse tulemusena lisandub rahvuspargi koosseisu 17 237 hektarit maad. See samm on kriitilise tähtsusega liigikaitse seisukohalt. Alutaguse on Eesti ainus piirkond, kus elab lendorav, ning samuti on see üks olulisemaid tuumalasid metsistele, toimides olulise ühenduskoridorina Venemaa ja ülejäänud Eesti asurkondade vahel. Pärast laiendamist moodustab metsa osakaal rahvuspargist 59 protsenti.

Muudatus puudutab peamiselt riigimaad, eramaid on laiendusalal vaid 24 hektarit ehk ligikaudu 0,1 protsenti kogupindalast. Need kaks soometsadega kaetud maaüksust määratakse piiranguvööndisse, kus metsa majandamine säilib lubatud piirides, sealhulgas on seal võimalik teostada lageraieid kuni ühe ja turberaieid kuni kahe hektari suurustel aladel. Piirkonna omanikega on Keskkonnaamet läbi viinud eelnevad läbirääkimised.