Alutaguse rahvuspark laieneb ligi 25 000 hektari võrra

Alutaguse rahvuspark kasvab 24 749 hektari võrra, ulatudes kokku 69 768 hektarini. Laienduse peamine eesmärk on ühendada killustunud elupaigad, et tagada parem kaitse lendoravale ja metsisele.

Alutaguse rahvuspark laieneb 24 749 hektari võrra, et tagada parem kaitse kriitilises seisus liikidele nagu lendorav ja metsis. Uue laienemise järel kasvab rahvuspargi kogupindala 69 768 hektarini.

„Alutaguse on Eesti kõige ulatuslikum ühtne metsa- ja soomaastik ning ainus paik, kus lendorav meil veel elab. Praegune kaitse on aga killustunud: väikesed püsielupaigad keset majandusmetsa ei ole suutnud liigi seisundit parandada. Laiendusega ühendame need eraldiseisvad killud toimivaks tervikuks,“ sõnas kliimaminister Andres Sutt.

Kaitsealade sidumine ja maakasutus

Rahvuspargiga liidetakse 97 seni eraldiseisvat liigi püsielupaika, mille kogupindala on 7506 hektarit. Lisaks võetakse esmakordselt kaitse alla 17 237 hektarit maad, mis koosneb valdavalt väärtuslikest metsakooslustest ja 3040 hektarist soodest, sealhulgas Virunurme rabast ning Lemmaku, Kaasiku, Kassisaare, Õpetaja ja Pikasilla soost. Laiendus puudutab peamiselt riigimaid, kuna eramaid lisandub vaid 24 hektarit ehk ligikaudu 0,1 protsenti kogu alast.

Praegune muudatus on suunatud liigilise mitmekesisuse säilitamisele, kuna lendorav vajab liikumiseks katkematut võrastikku. Senised 25-meetrise raadiusega püsielupaigad olid liiga piiratud; ümbritseva metsa raie muutis need isoleeritud saarekesteks lagendikel. Ühendatud kaitsealad võimaldavad loomadel ja lindudel turvaliselt levida, luues ökoloogiliselt toimiva elukeskkonna.