Alutaguse rahvuspargi laiendamine jätab riigieelarvest miljonid eurod välja

Metsatööstuse esindajad kritiseerivad valitsuse otsust laiendada Alutaguse rahvusparki, viidates sellega kaasnevale otsesele majanduslikule kahjule. Arvutuste kohaselt tähendab piirangute lisamine 43 miljoni eurost saamata jäävat lisandväärtust igal aastal.

Alutaguse rahvuspargi hiljutine laienemine ei tähenda vaid täiendavat kaitset lendoravale. Metsatööstuse esindajad leiavad, et septembris tehtud valitsuse otsus lisada kaitseala koosseisu veel 25 000 hektarit maad toob kaasa märkimisväärse majandusliku kulu. Arvutuste kohaselt vähendab see samm Eesti ühiskonna potentsiaalset lisandväärtust vähemalt 43 miljoni euro võrra igal järgneval aastal.

Alutaguse laiendamise hind

Majanduslik loogika on siin sirgjooneline. Kasutades konservatiivset hinnangut 300 eurot tihumeetri kohta, selgub, et uute kaitsealade puiduvaru on väärt miljardeid eurosid lisandväärtust. Kui valitsus otsustab metsamajandamise välistada, kaob ka võimalus seda väärtust luua. Erinevalt vigastest relvatehingutest, kus vastutus on selge ja rahaline kahju konkreetne, paistab looduskaitsepiirangute puhul valitsuse jaoks kahju justkui puuduvat.

Ave Schank-Lukas on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina rõhutanud, et Euroopa sõltumatus algab tugevast ja konkurentsivõimelisest majandusest. Metsatööstuse hinnangul on Eesti valitsuse teod aga sellega vastuolus. Metsatööstuse andmed näitavad, et iga raiutud tihumeeter annab märkimisväärse panuse riigieelarvesse ja lisandväärtuse kasvu. Kui see ressurss lukustatakse kaitsealadesse, kus majandustegevus on keelatud, kaotab riik tulevikus miljoneid eurosid maksutulu.

Metsamajanduse kasutamata võimalused

Eestis on 2,36 miljonit hektarit metsamaad, millest juba praegu on märkimisväärne osa kas mittemajandatav või rangete piirangutega. Riigi statistika (SMI 2024 ja 2025) järgi on nendes metsades võimalik juurdekasv suurusjärgus 4,6 miljonit tihumeetrit aastas. Nende alade kaasamine majandusse võiks tuua riigikassasse hinnanguliselt 460 miljonit eurot maksutulu aastas.

Riik peab tagama rahvuse, keele ja kultuuri säilimise, kuid see eesmärk vajab rahastust, mida saab pakkuda vaid toimiv majandus. Kaitsealad ei saa olla eksistentsi primaarne eesmärk, kui need takistavad ühiskonnal toimetulekut. Kui toorainet ei tohi kohapeal väärindada, muutub riik impordist sõltuvaks. On aeg küsida, kas praegune ametnike ja poliitikute kursus suudab tagada riigi pikaajalist toimepidevust.