Alkoholi tarvitamise keeld Eestis: tingimisi karistatud satuvad vanglasse harva

Eestis on tingimisi vangistusega karistatud isikute seas alkoholi tarvitamise keelu rikkumine üks sagedasemaid probleeme. Ometi ei tähenda iga eksimus kohest vangistust, sest esmaste rikkumiste puhul eelistatakse nõustamist ja hoiatusi.

Tingimisi vangistusega karistatud isikute puhul on alkoholi tarvitamise keelu eiramine üks levinumaid põhjuseid, miks kriminaalhooldus peab kohtu poole pöörduma. Juulikuu andmetel jääb alkoholikeelu rikkumine sageduselt alla vaid registreerimiskohustuse eiramisele.

Eesti justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakonna nõunik Mariel Männiste selgitas, et kriminaalhooldusametnikud kontrollivad keelust kinnipidamist nii plaanipäraselt kui ka ootamatute visiitide ajal. Kontrollid võivad toimuda nii kodus, töökohal kui ka ametniku kontoris ning vajadusel kasutatakse politsei vahendatud infot.

Esimene rikkumine ei too reeglina kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramist. Ametnikud analüüsivad olukorda ning teevad esimese sammuna sageli kirjaliku hoiatuse. Inimesele pakutakse tuge sõltuvusprobleemidega tegelemiseks, olgu selleks siis suunamine psühholoogi, perearsti või vastavate eneseabigruppide juurde.

Kohtusse jõuab teema alles siis, kui rikkumised muutuvad süsteemseks või kui ametnik näeb, et varasem sekkumine pole oodatud tulemust andnud. Alles kohtuprotsessi käigus otsustatakse, kas määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või asendada tingimisi karistus reaalse vangistusega.