Aliis Aalmann Tallinna roosiaias: Eesti haridussüsteem põletab õpetajaid läbi

Õpetaja Aliis Aalmann kritiseeris presidendi roosiaias Tallinnas peetud kõnes Eesti haridussüsteemi, väites, et see koormab pedagooge ebamõistlike nõudmistega. Tema hinnangul on süsteem keskendunud bürokraatlikele visioonidele, mis ignoreerivad koolitunni tegelikku keerukust ja õpetajate kurnatust.

Tallinnas presidendi roosiaias peetud kõnes heitis õpetaja Aliis Aalmann teravat valgust haridussüsteemi probleemidele, väites, et praegune lähenemine on pedagoogid läbi põletanud. Eesti taasiseseisvumispäeva vastuvõtul sõna võtnud Aalmann kirjeldas õpetaja rolli kui missioonitundelist kõiketegevat olendit, kellelt oodatakse enesetõestamist pidevas kahtluse all olemise atmosfääris.

Õpetajate ootused ja tegelikkus

Aalmanni sõnul rõhutatakse hariduses pidevalt vajadust suunata õpilasi iseseisvalt mõtlema ja arendada nende pädevusi, justkui oleks tegemist uue ja ennenägematu lähenemisega. Ta tõi välja, et kuigi pidevalt luuakse uusi visioone ja arengukavasid, jääb igapäevane koorem ja tegelik töö õpetaja õlgadele.

Kõneleja võrdles õpetajat inimesega, kes püüab kõiki õpilasi paati aidata, kuid samas ei ole talle antud juhiseid vee omaduste, paadi vastupidavuse ega õpilaste individuaalsete vajaduste kohta. Ta tõi näiteks olukorrad, kus õpilased ei suuda kevadekski arvutisse sisse logida või kus nimed nagu Kolumbus kirjutatakse ümber kujul „Klombus“.

Süsteemi kummastavad standardid

Kriitika tabas ka hindamissüsteemi ja vanemate suhtumist. Aalmanni sõnul on haridussüsteem muutunud nii pehmeks, et eksamitöös tehtud vigu aktsepteeritakse „õpilase kasuks“ otsustades, kui näiteks nimed on sarnased või algavad sama tähega. Samuti tõi ta esile vanemate käitumist, kus lapse rikkumistele ei tohi tähelepanu pöörata, sest koduse hinnangu kohaselt ei ole laps võimeline vääritult käituma.

Eesti riigipea Alar Karis võõrustas roosiaias toimunud üritusel külalisi, kus haridusteema kõlas ühe teravaima ühiskondliku sõnumina. Vaatamata süsteemsele kriitikale rõhutas Aalmann ka positiivset: vaba Eesti riiki, elujõulist eesti keelt ja mitmekesist kirjandusmaastikku, millesse õpetajad jätkuvalt panustavad.