Aleksander Nevski katedraal Tallinnas: arhitektuuriline sümbol Toompeal

Tallinnas Toompeal asuv Aleksander Nevski katedraal on enam kui sada aastat olnud vastuoluline mälestis, sümboliseerides nii Venemaa keisririigi võimupüüdlusi kui ka Eesti iseseisvuseaegseid diskussioone.

Tallinnas Toompeal kõrguv Aleksander Nevski katedraal on enam kui sada aastat olnud vaieldav monument, mis sümboliseerib Eesti ajaloo keerulisi kihistusi. 1900. aastal valminud pühakoda kerkis Eestimaa kuberner Sergei Šahhovskoi eestvedamisel, eesmärgiga rõhutada Vene impeeriumi võimu ja õigeusu kanda kinnitamist.

Arhitekt Mihhail Preobraženski projekteeritud hoone jäljendab 17. sajandi Moskva kirikuehituse traditsioone, eristudes teravalt Tallinna vanalinna gooti stiilist. Viie sibulkupliga ehitise kellatornis asub 15-tonnine kell, mis on tänaseni Eesti suurim. Ehituse algusaegadel nägid paljud eesti intellektuaalid katedraali poliitilise survestamise vahendina, kuna hoone asukoht otse Toompea lossi vastas polnud juhuslik.

Pärast Eesti iseseisvumist tõusid 1920ndatel ja 1930ndatel esile arutelud hoone lammutamisest. Seda peeti paljude jaoks toona võõrkehaks, kuid majanduslikud raskused ja õigeusu kogukonna olemasolu päästsid katedraali hävingust. Nõukogude võim sulges kiriku 1960ndatel, plaanides hoone planetaariumiks muuta, kuid see plaan jäi teostamata. Ulatuslikud restaureerimistööd algasid alles 1990ndate alguses.

Täna tegutseb katedraal aktiivse pühakojana, olles ühtlasi üks Tallinna enim külastatavaid vaatamisväärsusi. Sissepääs on külastajatele tasuta, kuid kiriku külastamisel oodatakse tagasihoidlikku riietust ja jumalateenistuste ajal vaikust. Ehkki kiriku torni külastajatele ei avata, on interjööri ikoonid ja maalingud vabalt vaadeldavad.