Alaealised kasutavad Eestis Eesti.ee portaali, et petta ööasutuste turvatöötajaid

Alaealised muudavad veebibrauseri tööriistade abil oma sünniaega riigiportaalis Eesti.ee, et pääseda vanusepiiranguga meelelahutusasutustesse. Riigi infosüsteemi ameti sõnul pole see portaali viga, vaid kasutajapoolne ekraanivaate manipulatsioon, mida teenusepakkujad ei tohiks isikut tõendava dokumendina aktsepteerida.

Eestis on levinud skeem, kus alaealised manipuleerivad veebibrauseri tööriistade abil portaali Eesti.ee kuvatavate isikuandmetega, et pääseda ööeluasutustesse, kuhu alaealistel muidu sissepääs puudub. See trikk võimaldab noortel näidata turvatöötajatele võltsitud sünniaega, jättes mulje, nagu oleks nad täisealised.

Tehniline trikk, mitte häkkimine

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) kommunikatsioonispetsialist Bret-Maria Rikko kinnitas, et asutus on kõnealusest praktikast teadlik, kuid selle vastu puuduvad tehnilised abinõud. Tegemist ei ole süsteemi sisulise häkkimisega, vaid lokaalse kuvatava info muutmisega.

Programmeerija Krister Viirsaar selgitas, et iga veebibrauser võimaldab kasutajal muuta oma ekraanil nähtavat teksti. „See on lihtne ja igas brauseris võimalik, kuid see muudab vaid telefoni ekraanil nähtavat teksti, mitte andmeid riigi andmebaasis,“ märkis Viirsaar. Ta lisas, et sellise muudatuse tegemine võib võtta vähem kui kümme sekundit ning vastavad juhendid on internetist kergelt leitavad.

Vastutus lasub teenusepakkujal

RIA tehnoloogia arenduse talitusejuhataja Õie-Mari Aasmäe rõhutas, et Eesti.ee portaal on mõeldud inimesele oma andmetega tutvumiseks ja e-teenuste kasutamiseks, mitte vanuse tõendamiseks. „Ka teenusepakkujad, nagu kauplus, baar või klubi, ei tohiks kasutada inimese telefonis avatud riigiportaali veebivaadet isikut või vanust tõendava dokumendina,“ ütles Aasmäe.

Tallinnas asuva baari Möku omanik Veiko Raime tunnistas, et info sellisest skeemist oli talle üllatus. Ta nentis, et segadus võib tuleneda kommunikatsiooniprobleemidest, kus turvatöötajad ei pruugi teha vahet riigiportaali veebivaate ja riikliku Eesti äpi vahel. Viimane on turvaline mobiilirakendus, kus kasutaja andmeid muuta ei saa, kuid selle kasutamine on ettevõtetele vabatahtlik. Kui asutus ei soovi äppi kasutada, on neil õigus nõuda füüsilist isikut tõendavat dokumenti.