Aktsiisi ja müügimahu tasakaal: Eesti diislikütuse turu valikud

Diislikütuse aktsiisi langetamise arutelus on keskne küsimus, kas müügimahtude vähenemine õigustab maksumäära muutmist. Analüüs näitab, et 22,9-protsendiline müügimahu langus on piir, kus riigi tulud võrdsustuvad sõltumata aktsiisimäärast.

Eesti diislikütuse turg seisab küsimuse ees, kas aktsiisi langetamine Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 330 euroni 1000 liitri kohta tooks riigieelarvele kasu või kahju. Praegune aktsiisimäär on 428 eurot 1000 liitri kohta. Aruteludes keskendutakse tihti vaid otsesele tulukaotusele, kuid tegelikkuses peitub võti müügimahtude liikumises naaberriikidesse, kus kütus on maksustatud soodsamalt.

Matemaatiline tasakaalupunkt

Kui analüüsida perioodi aprill 2023 – märts 2024, oli Eestis keskmine igakuine diislikütuse müük 74,93 miljonit liitrit. Praeguse 428-eurose aktsiisimääraga tähendab see umbes 32,07 miljonit eurot tulu kuus. Aktsiisi langetamisel 330 eurole langeks sama müügimahu korral tulu 24,73 miljoni euroni.

Siinkohal tekib tasakaalupunkt: kui kõrgema aktsiisimäära tõttu väheneb müügimaht 22,9 protsenti, laekub riigile sama tulu, mis madalama aktsiisimäära korral. Kui müügimaht kukub sellest piirist allapoole, muutub praegune kõrgem aktsiisimäär riigile majanduslikult ebasoodsamaks kui madalam määr.

Ajaloolised õppetunnid ja tänane trend

Varasemad aastad annavad konteksti, kuidas vedajad tankimisotsuseid teevad. 2019. aastal müüdi Eestis 61,51 miljonit liitrit diislikütust kuus, mis oli enne pandeemiat ja aktsiisilangetust. Toona oli kõrgem aktsiisimäär riigile veel tulusam kui 330-eurone määr. 2017. aastal, kui müügimahud olid 55,91 miljonit liitrit kuus, oleks madalam aktsiisimäär juba andnud riigile rohkem tulu.

Praegused andmed näitavad murettekitavat trendi. Tanklamüük on olnud languses igal kuul tänavu aprillist septembrini. See langus langeb ajaliselt kokku naaberriikide, sealhulgas Läti otsustega kütuseaktsiise leevendada. Septembriga lõppenud kuue kuu võrdluses oli müügimahu vähenemise arvutuslik aktsiisimõju juba -6,4 miljonit eurot.

Eesti ettevõtted ei saa konkureerida, kui naaberriikide kütusehinnad on kunstlikult madalamad. Rahvusvahelises veonduses on tankimisriigi vahetamine lihtne, kasutades rahvusvahelisi kütusekaarte. Eestile tähendab see aga aktsiisitulu täielikku kadu, mitte vaid vähenemist.

Kriisimeetme vajadus

Lahendusena võiks kaaluda aktsiisi ajutist langetamist, et leevendada kulusurvet sektorites, mis ei saa tankimist piiri taha suunata, näiteks põllumajandus ja ehitus. Sarnaseid meetmeid on kasutanud juba 18 Euroopa Liidu liikmesriiki. Otsus ei tohiks olla pime, vaid peaks toetuma andmetele: kui kõrgem maksumäär peletab müügimahud mujale, on tegevusetuse hind tõenäoliselt kõrgem kui aktsiisi korrigeerimise kulu.