AKI käsib Treimann-Legrantil lõpetada kurjategijate registri pidamine

Andmekaitse Inspektsioon andis korralduse lõpetada veebilehel ettevaatust.ee kohtulahenditega seotud isikuandmete avaldamine. Blogija Mallu Mariann Treimann-Legrant ja tema abikaasa lõid märtsis registri, kuhu on koondatud ligi 900 seksuaal- ja lähisuhtevägivallatseja andmed. AKI hinnangul rikub selline eraalgatuslik register ELi isikuandmete kaitse üldmäärust.

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) andis kolmapäeval, 17. juunil 2026, korralduse, millega nõutakse kohtulahenditega seotud isikuandmete avaldamise lõpetamist veebilehel ettevaatust.ee. Korraldus on suunatud blogija ja sisuloojana tuntud Mallu Mariann Treimann-Legranti ning tema abikaasa Tomas Märten Legrantiga seotud MTÜ-le.

Mis on ettevaatust.ee?

Treimann-Legrant ja tema abikaasa lõid märtsi keskel registri, kuhu on sihipäraselt ja struktureeritult koondatud ligi 900 seksuaal- ja lähisuhtevägivallatseja andmed, nimed, fotod, sünnikuupäevad ning viited süüdimõistvatele kohtuotsustele. Veebilehel oli võimalik paari klikiga tuua nähtavale kurjategija nimi, pilt ja kohtulahend.

AKI: tegemist on keelatud registriga

AKI hinnangul peetakse veebilehel süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste registrit, mida Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt ei ole lubatud väljaspool ametiasutuse järelevalvet pidada. Inspektsioon rõhutab, et tegemist ei ole üksikute juhtumite vahendamisega, vaid eesmärgipäraselt koostatud ulatusliku registriga.

«Veebilehe ülesehitus, toimimine ja selle haldaja selgitused kinnitavad samuti, et tegemist on süüteoandmeid koondava registriga. Ükski ametiasutus ei ole andnud veebilehe pidajale korraldusi sellise registri pidamiseks ega teosta kontrolli veebilehel avaldatu üle. Seega tuleb veebilehel lõpetada kohtulahenditega seotud isikuandmete avaldamine,» seisab AKI teates.

Peadirektor: register loob petliku turvatunde

Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis mõistab avalikkuse soovi teada, kes nende ümbruses elab. «Inimeste soov teada, kas nende ümber elab ohtlikke kurjategijaid, on täiesti mõistetav. Eriti kui räägime seksuaalkuritegudest või laste vastu toime pandud kuritegudest. Samas peame endale aru andma, et eraalgatuslik register võib luua petliku turvatunde,» ütles Lehis.

Ta selgitas, et veebilehte vaadates võib jääda mulje, nagu oleks seal kirjas kõik, kellega tuleks ettevaatlik olla, see mulje on aga ekslik. «Eraalgatuslikud registrid, mille andmetöötlus ei ole selgelt reguleeritud, mille üle puudub kontroll ja mille pidaja ei võta vastutust selle õigsuse eest, ei suuda seda tagada ning võivad põhjustada hoopis täiendavat kahju nii kuritegude ohvritele kui ka inimestele, kelle andmed satuvad sinna ekslikult,» lisas Lehis.

Mida korraldus tähendab?

AKI korraldus puudutab üksnes kohtulahenditega seotud isikuandmete avaldamist ega kohusta MTÜ-d veebilehte täielikult sulgema. Muu sisu, näiteks meediakajastused, võib jääda. Samuti ei puuduta korraldus kohtulahendite avalikkust Riigi Teatajas ega piira õigust avaldada teavet avalikkusele huvipakkuvates küsimustes. Veebilehe pidajal tuleb korraldus täita hiljemalt 29. juuniks 2026.

Eestis on olemas riiklik karistusregister, mille pidamine on seadusega reguleeritud. Justiits- ja digiministeeriumis on praegu ettevalmistamisel muudatused, mis peaksid lihtsamaks tegema selle registri kasutamise.