Akadeemiline surve Eestis: kui ülikoolikoht muutub ohtlikuks kinnisideeks

Ülikooli sisseastumiskonkursid tekitavad paljudes noortes ülemäärast stressi, mis võib avalduda tõsiste terviseprobleemidena. Psühholoogid hoiatavad, et isiklik väärtus ei tohi sõltuda vaid õppekoha saamisest.

Juba kolmandat aastat järjest arstiteaduse õppekavale kandideerinud noore jaoks lõppes järjekordne eitav vastus tõsise kriisiga. Pikaajaline pinge on viinud unetuse, juuste väljalangemise ja isolatsioonini, millega kaasneb ka suurenenud nikotiinitarbimine. See lugu illustreerib üha süvenevat probleemi: ülikooli sisseastumise nimel pingutamine on muutumas tervist kahjustavaks protsessiks.

TalTechi vastuvõtu- ja nõustamiskeskuse juhataja Anne Urbla märgib, et kuigi nad ei kohta igapäevaselt äärmuslikke kinnisideid, tunnetavad nad noorte hulgas selget survet. See ei tule alati noortelt endilt, vaid on sageli peegeldus ühiskondlikest ja vanemate seatud ootustest, mis sunnivad neid sihikindlalt, kuid kohati hävitavalt eesmärgi poole püüdlema.

Psühholoog Jekaterina Kušnarenko selgitab, et ohu piir ületatakse hetkel, kui akadeemiline eesmärk muutub inimese ainsaks eneseväärtuse mõõdupuuks. Kui ebaõnnestumine sisseastumiskatsetel kõigutab kogu maailmapilti ja hakkab häirima und, toitumist või inimsuhteid, on tegemist tõsise märgiga, et senine strateegia vajab muutmist.

Kušnarenko rõhutab, et igal pürgijal peab olema paika pandud selge plaan B ja realistlik ajaraam, kui kaua ollakse valmis katsetama. Sisseastumiseksamid ei tohi määrata inimese olemuslikku väärtust. Kui eesmärk on muutunud kontrollimatuks kinnisideeks ja inimene ei suuda enam iseseisvalt vaimset tasakaalu hoida, on professionaalne abi hädavajalik.