Akadeemik Kirsimäe: Eesti maapõu võib peita kulda ja hõbedat

Akadeemik Kalle Kirsimäe sõnul ei vasta enam tõele tuntud laulurida, mille järgi Eestis kulda ega hõbedat ei leidu. Tänapäevased geoloogilised uuringud on tuvastanud mõlema metalli jälgi Eesti pinnases, sealhulgas loodusliku kullana.

Eestlased on põlvest põlve kandnud teadmist, et meie maa suurimad rikkused on viljakas põllumaa ja lopsakad metsad. Kuid geoloogid on jõudnud järeldusele, et Eesti maapõu võib varjata palju enamat, kui seni arvatud.

Akadeemik Kalle Kirsimäe kinnitas hiljuti, et tuntud laulurida, mis väidab, et Eestis pole kulda ega hõbedat, ei pea enam täies mahus paika. Kaasaegsed uurimismeetodid on võimaldanud tuvastada mõlema väärismetalli esinemist Eesti territooriumil ning teatud kohtades on leitud isegi looduslikku kulda.

Geoloogide sõnul on tänapäevane analüüsitehnika muutnud võimalikuks selliste metallide tuvastamise, millest varasemad põlvkonnad uurijaid aimatagi ei osanud. Eesti geoloogiline koostis pakub seega märksa rohkem potentsiaali, kui avalikkuses tavaliselt teatakse.

Kirsimäe rõhutas, et tegemist ei ole tingimata suure majandusliku tähtsusega leiukohtadega, kuid teaduslikust vaatenurgast on tegu olulise avastusega, mis muudab senist arusaama Eesti maapõuest. Eesti maavarade ring on seega laiem, kui koolipingist saadud teadmised viitavad.