Ajateenistusse mitteilmumine on Eestis jõudsalt vähenenud

Ajateenistusse kutsumisest kõrvalehoidvate noormeeste osakaal on Eestis viimastel aastatel märgatavalt kahanenud. Kaitseressursside amet rõhutab, et protsesside digiteerimine ja selged meetmed, sealhulgas sunniraha, on aidanud kohustusi täitma suunata.

Eestis on ajateenistusse kutsumisest kõrvalehoidvate noormeeste arv viimaste aastate jooksul püsinud langustrendis. Arstlikku ülevaatuse ilmumata jäänud kutsealuste osakaal on langenud ligikaudu kahele protsendile kõigist selleks kutsutud noortest.

Kaitseressursside ameti (KRA) andmetel on olukord paranenud võrreldes varasemaga: 2024. aastal oli mitteilmunute osakaal neli protsenti ja 2023. aastal ulatus see 6,6 protsendini. KRA kutsealuste büroo juhataja Krista Juhanson märgib, et paljud noored teevad oma otsuse ümber niipea, kui nad saavad teadlikuks tagajärgedest.

Sunniraha ja õiguste piiramine

Seadus võimaldab KRA-l määrata tervisekontrolli mitteilmumata jätmise eest sunniraha, mille praegune ülemmäär on 640 eurot. Juhanson rõhutab, et ametkonna eesmärk ei ole noori karistada, vaid motiveerida neid kohustusi täitma.

Kui rahaline mõjutusvahend ei aita, on ametil võimalik taotleda kohtu kaudu kutsealuse juhtimisõiguse või kalastus-, jahi- ja relvaloa peatamist. Tänavu on amet esitanud kohtule 57 vastavasisulist taotlust.

Digitaalsed protsessid

Ametkonna töökorralduse muutmine on aidanud kaasa osalusaktiivsuse tõusule. Terviseandmete esmane ülevaatamine toimub nüüd digitaalselt ning noortel on võimalus ise valida sobivaim aeg ja koht arstlikuks kontrolliks. See muudatus vähendab vajadust pikalt järjekordades oodata.

Juhanson lisab, et tervisega seotud kontroll ei tähenda automaatset ajateenistusse saatmist, vaid on vajalik samm nii riigikaitse planeerimiseks kui ka noore enda terviseseisundi hindamiseks.