Ajalugu Arktikas: 1873. aastal avastati Franz Josephi Maa saarestik

Arktika ookeanist leiti 191 saarest koosnev Franz Josephi Maa saarestik. Algselt Fridtjof Nanseni Maaks nimetatud ala on tänapäeval Venemaa haldusalas ning seal asub ka sõjaväebaas.

30. augustil 1873. aastal tehti geograafiaajaloo oluline avastus Arktika ookeanis, kui ametlikult võeti kaardile Franz Josephi Maa saarestik. 191 saarest koosnev ala on suuresti kaetud liustikega, moodustades karmi ja eraldatud looduskeskkonna.

Avastamise keeruline ajalugu

Kuigi saarestiku olemasolu üle teoretiseerisid varasemadki uurijad, sealhulgas Mihhail Lomonossov juba 1763. aastal, jäi ala pikalt ametliku tunnustuseta. Esimesena jõudsid saartele tegelikult Norra meremehed Nils Fredrik Rønnbeck ja Johan Petter Aidijärvi 1865. aastal. Kuna aga mehed oma avastust toona laiemalt ei kajastanud, omistatakse ametlik avastamise au tihti 1873. aastale. Norralased andsid saarestikule nimeks Fridtjof Nanseni Maa, soovides sellega austada kuulsat polaaravastajat.

Nõukogude anneksioon ja tänapäev

Geopoliitilised pinged kasvasid piirkonnas märgatavalt 1926. aastal, mil Nõukogude Liit saared annekteeris. Norra oli varasemalt piirkonna kuuluvuse suhtes skeptiline. Külma sõja vältel olid saared ülejäänud maailmale suletud tsooniks.

Praegusel ajal kuulub saarestik Venemaa Arktika Rahvuspargi koosseisu. Lisaks teaduslikule uurimistööle säilitab Venemaa piirkonnas ka sõjalist kohalolekut, näiteks Aleksandra Maal asub 150-liikmeline sõjaväebaas. Eestlastele on piirkond jäänud meelde ka Tallinna Loomaaia kaudu, kus elas aastaid jääkaru Franz, kes oli saarestiku järgi nime saanud.