Ajalooõpetus Narva koolides: kriitiline mõtlemine propagandavastase kilbina

Narva Eesti Gümnaasiumi õpetaja Kersti Kivirüüt rõhutab, et mitmeperspektiivne ajalooõpetus ei tähenda faktide vältimist, vaid noorte suunamist allikakriitilise mõtlemise poole. See lähenemine aitab õpilastel mõista Eesti ajaloo keerulisi aspekte ning seista vastu välisele inforünnakule.

Narva Eesti Gümnaasiumis ajalugu õpetav Kersti Kivirüüt leiab, et ajaloo käsitlemine mitmest vaatepunktist on hädavajalik oskus, mis tugevdab Eesti riigiidentiteeti ja aitab noortel orienteeruda infoväljas. Hiljutine avalik vaidlus ajalooõpetuse sisu üle on jätnud mulje, nagu püüaksid haridustöötajad vältida tundlikke teemasid või pehmendada Eesti ajaloo keerulisi sündmusi. Tegelikkuses on eesmärk risti vastupidine, muuta õpilased allikakriitiliseks, mitte pelgalt väidete kordajaks.

Uuring Narva koolinoorte seas

Aastatel 2024-2025 viis Kivirüüt Narva Eesti Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilaste seas läbi anonüümse uuringu, küsides nende arvamust Teise maailmasõja mälestamise ja ajalooõpetuse kohta. Tulemused illustreerisid õpilaste tausta mitmekesisust: vastuste seas oli nii selgeid Eesti riigiidentiteeti toetavaid seisukohti kui ka Venemaa narratiividest mõjutatud mõttekäike. Mõni noor pidas 9. maid oluliseks tähistamiseks, samas kui teine väärtustas Eesti vabadust ja demokraatiat.

Selliseid vastuseid ei tohi ignoreerida ega sildistada. Õpetaja ülesanne on võtta ette konkreetsed allikad, olgu selleks Molotovi-Ribbentropi pakt või 1944. aasta poliitiline olukord, ja suunata õpilasi ise järeldusteni jõudma. Kui õpilane saab aru, miks termin "vabastamine" ei kirjelda adekvaatselt Eesti olukorda 1944. aastal, on ta immuunsem välisele propagandale, mis nimetab okupatsiooni vabastamiseks.

Kriitilise mõtlemise arendamine tähendabki perekonnaloo ja teaduspõhise ajaloo eristamist. See ei tähenda, et õpetaja peaks nõustuma iga perepärimusega, vaid oskama nendest lähtudes luua silla ajaloolise tõeni. Eesmärk on kasvatada kodanikku, kes mõistab ajaloo konteksti ja suudab iseseisvalt hinnata teabe usaldusväärsust.