Ajaloolised vaidlused ja poliitiline võitlus jahendasid suhteid Varssavi ja Kiievi vahel

Ajaloolised vaidlused ja poliitiline võitlus jahendasid suhteid Varssavi ja Kiievi vahel

Poola ja Ukraina vahelised suhted on jahenenud ajalooliste erimeelsuste ning mõlema riigi sisepoliitiliste pingete tõttu. Sotsiaalmeedia analüüs ja avaliku arvamuse küsitlused näitavad Poolas kasvavat skepsist Ukraina abistamise suhtes, mida poliitikud kasutavad ära populaarsuse kogumiseks.

Poliitika

Varssavi ja Kiievi vahelised suhted, mida pikka aega peeti strateegiliseks liiduks, on sattunud tõsise surve alla. Vaatamata sellele, et Poola on endiselt üks Ukraina peamisi logistilisi sõlmpunkte, on sisepoliitilised mängud ja ajaloolised haavad õõnestanud koostöötahet. Värsked andmed näitavad, et 52 protsenti poolakatest ei poolda enam Ukraina Euroopa Liitu astumist ning 44 protsenti toetab sõjalise abi piiramist.

Suhete teravnemise keskmes on ajalooline mälu ja Ukraina otsus nimetada sõjaväeüksusi Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) tegelaste järgi. Poola jaoks on UPA seotud 1943. aastal aset leidnud Volõõnia veresaunaga, mis on endiselt avalikus diskursuses elav teema. Volodõmõr Zelenskõi otsus eirata seda tundlikkust tõi kaasa terava vastureaktsiooni, sealhulgas riiklike teenetemärkide vastastikuse tagastamise. Karol Nawrocki ja teised Poola poliitikud on asunud nõudma rangemat suhtumist, muutes ajaloolised küsimused osaks oma valimiskampaaniast.

Sotsiaalne dünaamika on muutunud kiiresti. Uuringufirma Res Futura andmetel avaldati 2024. aasta 1. juunist 21. juunini Poola sotsiaalmeedias 754 000 postitust Ukraina teemal. Kui välja jätta neutraalsed sõnumid, oli üheksal juhul kümnest tegemist ukrainlaste suhtes vaenuliku sisuga. See märgib märkimisväärset kasvu võrreldes varasema ajaga, mil teemad nagu UPA moodustasid Ukraina-teemalistest aruteludest vaid murdosa.

Sisepoliitilised protsessid nii Varssavis kui ka Kiievis survestavad valitsusi võtma rahvuslikumaid positsioone. Poola president Andrzej Duda peab tasakaalustama riigi strateegilisi julgeolekuhuve ja parempoolsete poliitiliste jõudude kasvavat survet. Opositsiooniline „Õigus ja Õiglus“ (PiS) on samuti lõhenenud, püüdes leida kohta uues poliitilises reaalsuses, kus Ukraina-sõbralikkus ei ole enam automaatselt populaarne seisukoht.

Ava rakenduses →