Ajaloolised registrid Eestis aitavad esivanemate jälgi ajada

Genealoog Fred Puss selgitab, kuidas 300 aasta tagused adramaarevisjonid, 1826. aastal lõpetatud perenimede registreerimine ja 1926. aastal alanud riiklik rahvastikuregister on tänapäeval olulised allikad Eesti sugupuude uurimisel.

Eesti ajalooliste dokumentide ja registrite süsteem pakub tänapäeva huvilistele põhjalikke võimalusi oma esivanemate teekonna jälgimiseks. Genealoog Fred Puss toob välja, et erinevad ajaloolised verstapostid, alates Rootsi aja maarevisjonidest kuni 1926. aastal alanud riikliku rahvastikuregistrini, on loonud unikaalse andmebaasi isikuloo uurimiseks.

Maarevisjonidest nimede panemiseni

Kolmsada aastat tagasi toimunud adramaarevisjonid olid Rootsi ajal üheks peamiseks vahendiks, millega kaardistati põllumajanduslikku maad ja maksustamisvõimekust. Neis raamatutes fikseeriti ka talupojad, mistõttu on need tänapäeval paljude jaoks esimene kokkupuutepunkt oma talu ajalooga. Fred Puss märgib, et tegemist on ühe olulisema Eesti kohaloo ja isikuloo allikaga.

Sajand hiljem ehk 1826. aastal jõudis Eestis lõpule ulatuslik perenimede panemise protsess. Ehkki kohustus oli kõigile teada, toimus see protsess kohati erineva teadlikkusega, kuid lõpptulemusena said toona kõigi inimeste nimed dokumentidesse kirja.

Riiklik rahvastikuregister

Sada aastat tagasi, 1926. aasta 1. juulil, muutus Eestis oluliselt sündide, surmade ja abielude registreerimise kord. Kirikutelt läks vastutus üle riigile, kes hakkas andmeid koguma üleriigiliselt. Lisaks vaimulikele said perekonnaseisuametnikeks ka linna- ja vallavalitsuste töötajad.

Need dokumendid on tänaseks üle antud rahvusarhiivi, kus need on ka digiteeritud. Need olid mahukad raamatud, kus iga isiku kohta avati eraldi lehekülg. Ühel lehel kajastusid korraga kolm põlvkonda: inimese vanemad, abikaasad ja lapsed. Süsteemi peeti 1949. aastani, mil see lõpetati, kuna deporteerimiste ja keeruliste olude tõttu ei vastanud kogutud andmed enam tegelikkusele. Kõik 1949. aastani sündinud isikute andmed on praeguseks avalikud ja kättesaadavad rahvusarhiivi pereregistri andmebaasist.