Ajalooline tähis: 23. augustil sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel leping

1939. aasta 23. augustil sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel leping, mis määras Ida-Euroopa saatuse ja sillutas teed Teise maailmasõja puhkemisele. Aastakümneid varjatud salaprotokollid said hiljem üheks oluliseks teemaks Eesti iseseisvusliikumise taastamisel.

Nõukogude Liidu rahvakomissaride nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop kirjutasid 1939. aasta 23. augustil alla lepingule, mis muutis fundamentaalselt Euroopa poliitilist kaarti. Lepingu juurde kuulunud salajane lisaprotokoll sisaldas ränga tähendusega kokkulepet: Euroopa idapoolsed riigid jaotati kahe totalitaarse suurvõimu mõjusfäärideks, tagades neile vabad käed naaberriikide okupeerimiseks ilma omavahelise relvakonfliktita.

Salajase klausli kohaselt jäid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia Nõukogude Liidu huvisfääri, samas kui Saksamaa sai kontrolli Poola lääneosa üle. Kuigi Leedu kuulus esialgses jaotuses Saksamaale, korrigeeriti seda hiljem Nõukogude Liidu kasuks. See dokument oli otsene eelmäng Teisele maailmasõjale, võimaldades totalitaarsetel režiimidel laiendada oma mõjusfääre.

Pikaajaline varjamine ja mõju Eestile

Nõukogude Liit suhtus pakti ja selle salaprotokollidesse pikalt vaikides, püüdes ajalugu ümber kirjutada ja lepingut avalikkuse eest varjata. Selle tõe päevavalgele toomine ja lepingu ebaseaduslikuks kuulutamine oli 1980ndate lõpu Eesti iseseisvusliikumise oluline teema, olles vundamendiks rahvuslikule ärkamisele ja nõudmistele taastada Eesti riiklik iseseisvus.

Lisaks ajaloolisele MRP-le tähistab 23. august ka mitmeid teisi Eesti ajaloo seisukohast olulisi sündmusi eri sajanditest. Näiteks on Pärnu ajaloos 23. august seotud linna kapituleerumisega Põhjasõja käigus, mis tähendas ühtlasi 1699. aastal Tartust Pärnusse evakueeritud ülikooli tegevuse lõppu. Samuti on 23. augusti kuupäevaga seotud teated eesti väeosade formeerimise kohta 1941. aastal, mille tulemusena loodi vabatahtlikest julgestusgrupid ja kaitsemeeskondi, mida hiljem kasutati nii tagala julgestamiseks kui ka rindevõitlustes.