Ajalooline suurtalu Pärnumaal: kuidas sündis ligi 400-hektariline Lanksaare

19. sajandi teisel poolel pani Karl Leesment aluse ühele Eesti suurimale talule, liites Kilingi-Nõmme lähistel kokku mitu maavaldust. Lanksaare talu ajalugu peegeldab toonast jõukuse kasvu ja Eesti põllumajanduse arengut.

Pärnumaal Kilingi-Nõmme külje all asuv Lanksaare talu kujunes 19. sajandi lõpus üheks piirkonna ja kogu Eesti suurimaks põllumajandusüksuseks. Talu ajalugu sai alguse 1874. ja 1875. aasta vahetusel, mil Karl Leesment omandas Jäärja mõisalt märkimisväärse maatüki.

Leesment ostis 17 500 rubla eest kolm eraldiseisvat talukohta, Anni, Anni Lanksaare ja Langsaare, ning liitis need üheks terviklikuks, üle 400-hektariliseks suurtaluks. See tehing ei olnud tollal tavapärane, nõudes ostjalt suurt kapitali ja kindlat majandusplaani.

Rikkus algas linakasvatusest

Enne Lanksaare loomist oli 1841. aastal sündinud Karl Leesment endale kapitali kogunud Abja vallas. Sealset Lüütre talu pidades pühendus ta linakasvatusele, mis tõi piisavalt tulu, et naasta oma kodukihelkonda Saardesse ja laiendada tegevust märksa suuremas mastaabis.

Talu pidamise nõudmised olid toona konkreetsed. Lisaks maa eest tasumisele pidi uus omanik tõestama suutlikkust majapidamist üleval pidada: lepingu järgi kuulus talu koosseisu 10 hobust ja 31 karilooma, lisaks tuli külvata 53 riia vakamaad ehk ligi 20 hektarit suvivilja.

Dokumendid kinnitavad ka toonast ettevõtlikkust: ostu-müügileping sisaldas eraldi punkti, mis andis Leesmentile loa ehitada oma maadele tuuleveski, et hõlbustada vilja jahvatamist. Kirjaoskaja peremehena kinnitas Karl Leesment lepingu omaenda käega, pannes sellega aluse pikaealisele suurtalule.